Uudised

Ühisloome (crowd-sourcing) mõte on, et kõik huvilised saavad oma teadmiste ja oskustega kaasa aidata mingi probleemi lahendamisele. Eesti mäluasutustest kasutab vabatahtlike panust oma andmebaaside täiendamisel edukalt näiteks Rahvusarhiiv, kuid muuseumid on võimalust inimesi ajaloo uurimisel appi kutsuda seni vähe rakendanud.

Eesti sõjamuuseum taotles ja sai Euroopa digiteeritud kultuuripärandi portaali Europeana rahastuse projektile, mille käigus on esiteks plaanis uurida, kas ja kuidas on Eesti muuseumid seni ühisloomet rakendanud. Seejärel kutsutakse asjast huvitatud muuseume osalema ühisloome koolitusprogrammis, mille viivad läbi ala tippspetsialistid Ühendkuningriigist, Belgiast ning Eesti Rahvusarhiivist.

Projekti veab Eesti sõjamuuseumi vanemteadur dr. Mari-Leen Tammela, kelle sõnul võiksid vabatahtlikud materjalide läbitöötamisel, info hankimisel ja kirjeldamisel olla muuseumile hindamatuks abiks. „Nii saaks Eesti ajaloo uurimisel ära teha rohkem, kui muuseum vaid oma jõududega eales suudab“, ütles Tammela. „Kutsume muuseume programmiga liituma, et teada saada, kes ja kuidas ühisloomet seni kasutanud on, millised on olnud väljakutsed, rõõmud ja mured.“

Üks koolitusprogrammis osalevatest muuseumidest on sõjamuuseum ise ja esmalt on plaanis välja töötada kava, kuidas kaasata vabatahtlikke Kaitseliidu fotokogu kirjeldamisse. Sõjamuuseumi poolt aasta eest üle võetud Kaitseliidu muuseumi fotokogus on üle 10 000 foto.

Europeana uurimisprogrammi rahastatud projekt kestab 2022. aasta jaanuarist juunini. Lisaks Eesti sõjamuuseumile võitsid Europeana ühisloome- ja uurimisgrandi tänavu veel Berliini loodusmuuseum ja Varssavi ülikool.

Europeana on 2008. aastal Euroopa Liidu poolt asutatud avalikuks kasutamiseks mõeldud kultuuripärandi digivaramu, mis koondab enam kui 50 miljonit kultuurilist ja teaduslikku artefakti rohkem kui 3000 institutsioonist üle Euroopa.