Hendrik Sepa preemia

Hendrik Sepp (1888–1943) oli Tartu Ülikooli Eesti ja Põhjamaade ajaloo professor, akadeemik, rohkem kui 300 ajaloo-alase kirjutise autor. Tema peamised uurimisvaldkonnad olid Liivi sõjale järgnenud sõdade ajajärk ja Põhjasõda, kuid ta kirjutas palju ka majandus-, kultuuri- ja sotsiaalajaloost. Sepa kaalukaim teadustöö oli doktoriväitekiri „Narva piiramine ja lahing a. 1700“.

Silmapaistva sõjaajaloolase Hendrik Sepa nimelise preemiaga väärtustatakse ja tunnustakse Eesti sõjaajaloo süvateaduslikku uurimist alates muinasajast kuni tänapäevani.  Alates 2013. aastast annavad kaitseministeerium ja Eesti sõjamuuseum – kindral Laidoneri muuseum välja kuni 3000 eurose preemia eelnenud kalendriaasta jooksul trükist ilmunud Eesti sõjaajaloo publikatsiooni autorile või autorite kollektiivile. Preemia saajad kuulutatakse tavaliselt välja sõjamuuseumi teaduskonverentsil või Hendrik Sepa sünniaastapäeval 23. märtsil.

Kandideerimiseks tuleb esitada digiallkirjastatud taotlus Eesti sõjamuuseumile e-posti aadressil info@esm.ee. Taotluses tuleb märkida publikatsiooni pealkiri, ilmumise aeg ja koht ning autori(te) andmed. Taotluse võib saata ka lihtkirjaga aadressile Eesti sõjamuuseum – kindral Laidoneri muuseum, Mõisa tee 1, 74001 Viimsi.

Üksikasjaliku info Hendrik Sepa preemia kohta leiate statuudist.

Hendrik Sepa preemia üleandmine 2022. aastal Tartu ülikooli raamatukogu konverentsisaalis, vasakult Reet Naber, Hellar Lill, Mari-Leen Tammela
Hendrik Sepa preemia üleandmine 2022. aastal Tartu ülikooli raamatukogu konverentsisaalis. Vasakult preemia üks laureaatidest Reet Naber, Eesti sõjamuuseumi direktor Hellar Lill ja vanemteadur dr. Mari-Leen Tammela

 

Laureaadid


2014 Andres Seene
2015 Tõnu Tannberg, Tiit Noormets
2016 Margus Laidre
2017 Ain Krillo, Jaak Pihlak ja Mati Strauss
2018 Arto Oll
2019 Kalev Konso, Arto Oll, Peeter Kaasik

2020

Raamatupreemia: Reigo Rosenthal, „Kord ja kohus. Eesti sõjaväejuhtkond Vabadussõja-aegses sisepoliitikas“

Artiklipreemia: Mart Kuldkepp, “Eestlased ja ‘eestlase vaenlased’. Survemeetmed baltisakslaste ja nende poolehoidjate vastu Eesti Vabadussõja ajal”, Rahvusarhiivi toimetiste sari „Vabadussõja mitu palet. Sõda ja ühiskond aastatel 1918–1920“

 

2021

Raamatupreemia: Endel Püüa, “Saarlased Nõukogude sõjaväebaasidel jalus 1939–1941” ning Igor Kopõtin, “Rahvuse kool: Eesti rahvusarmee ja vähemusrahvused aastatel 1918–1940”

 

2022

Raamatupreemia: Arto Oll, Reet Naber, “Pagide pillutada. Kaptenmajor Bruno Linneberg: Eesti mereväeohvitser ja tema aeg”

Artiklipreemia: Toivo Kikkas, “”Agentuurteadete põhjal on kindlaks tehtud …” Eesti sõjaväeluure agentuurist Eesti Vabadussõjas 1919. aastal” Tuna, 4/2021 ning Peeter Kaasik, “”Võimuvaakum” Lõuna-Eestis 1941. aasta sõjasuvel”, Akadeemia, 1/2021

 

2023

Raamatupreemia: Ago Pajur ja Toivo Kikkas “Ohvitseri päevaraamat. Ants Matsalo” (Uurimusi ja allikmaterjale Eesti sõjaajaloost. 10. Tartu: Rahvusarhiiv, 2022)

Artiklipreemia: Reigo Rosenthal, “Tallinna 1944. aasta märtsipommitamine Punaarmee kaugtegevuslennuväe dokumentide valguses”, Tuna 4/2022

 

2024

Raamatupreemia: Merike Jürjo “Kaitseliidu ajalugu 1924-1940” ning Arto Oll ja Taavi Urb “Meresõda” uurimisprojekti “Eesti sõjaline mõte 1920-1940” Kaitseväe Akadeemia toimetiste sarjas (nr 17)

Artiklipreemia: Tõnu Tannberg, “Vene sõjavägi Tartus impeeriumi lõpuperioodil (1892-1914)”, Tartu Linnaajaloo muuseumide aastaraamat nr 24: Taevased ja maised teed. Surmast ja rändest Tartu ajaloos (2023)

 

2025

Raamatupreemia: Aarne Ermus, Urmas Salo, “Laidoner. Ohvitser ja juht”

Artiklipreemia: Igor Kopõtin, „Eine auf Deutschland orientierte bewaffnete Neutralität. Die militärpolitische Zusammenarbeit Estlands mit dem Deutschen Reich in den 1930er Jahren“ (Saksamaale orienteeritud relvastatud neutraliteet. Eesti sõjalis-poliitiline koostöö Saksamaaga 1930. aastatel), Militärgeschichtliche Zeitschrift, 2024, 83 (2)