Jõelähtme kihelkonna
Viimsi küla mainitakse 1241. aasta Taani hindamisraamatus. Viimsi mõis asutati 1471. aastal, kui Pirita klooster ostis Liivi ordult küla ära ja rajas selle kohale mõisa. 1569. aastal läks mõis Rootsi riigi valdusse. Uuesti võeti mõis riigile 1643. aastal, kui sellest sai Rootsi kuninganna Kristiina eestkostevalitsuse otsusel Eestimaa kindralkuberneri lauamõis. 1758. aastal kinkis Vene keisrinna Jelizaveta mõisa Eestimaa kindralkubernerile hertsog Friedrich Holstein-Beckile, kes selle kahe aasta pärast krahv Friedrich Magnus Stenbockile edasi müüs. Stenbocki pärijad müüsid mõisa 1800. aastal. Pärast mitut omanikuvahetust kuulus mõis 1818. aastast krahv Alexander von Buxhoevedenile, kes lasi ehitada praeguse peahoone. 1874. aastal ostis mõisa hilisem Tallinna linnapea parun Victor Maydell. 1882–1919 oli mõis Emil-Felix Schottländeri ja tema pärijate omandis.
Viimsi mõis kuulus Jõelähtme kihelkonda. 20. sajandi alguses olid Viimsi mõisa karjamõisad Haabneemes, Lubjas ja Aegna saarel. Mõisa maadel oli üheksa küla: Haabneeme, Pirita, Kaasiku, Lubja, Miiduranna, Püünsi, Rohuneeme, Rummu ja Aegna. 1914. aastal oli Viimsi mõisal ligi 2400 hektarit mõisamaad. Mõisast oli müüdud 58 talukohta kokku 920 hektaril.
1919. aastal võeti Viimsi mõis maaseaduse alusel Eesti Vabariigile.
Riigikogu otsusel kingiti mõis 1923. aastal
teenete eest Vabadussõjas
kindralleitnant Johan Laidonerile, kellele see kuulus kuni 1940. aastani.
Pärast II maailmasõda oli mõisa peahoone ja lähem ümbrus NSV Liidu Põhjalaevastiku valduses. Viimane Vene mereväe üksus lahkus Viimsist 1993. aasta suvel. Seejärel rajati mõisa Viimsi vallamuuseum. Eesti sõjamuuseum tegutseb Viimsis alates 2001. aastast.
Mõisasüda ehitati esimest korda esinduslikumalt välja 18. sajandil. Sellest ajast pärinevad ka tänini säilinud peahoone keskosa müürid. Pärast 1865. aasta tulekahju taastati peahoone historistlikus stiilis ning hoone ehitati tiibadelt tunduvalt pikemaks. Peahoone tagakülg oli suunatud sügava järsaku poole, kust varem avanes vaade Tallinna lahele. Läbi ajalootormide on säilinud siiani töökorras kamin, mis pakub talveõhtutel kodust hubasust.
Viimsi mõisa pargis asub Johan ja Maria Laidoneri mälestusmärk. Mälestusmärgi ideekonkursi võitis 18 võistlustöö seas Juhan Kangilaski ja Maria Freimanni töö “Taaskohtumine“. Monument kujutab Laidoneride kojusaabumist pärast pikka eemalolekut — taaskohtumist sümboolsel väraval.
See on nelja meetri kõrgune ja valmistatud mustast graniidist.
