Tarvi Tiits, Timo Porval

//media.voog.com/0000/0038/0044/photos/just%20nii%20harra%20seersant%20kaas%20eest-1_large.png

Lauri Vahtre (koostaja ja toimetaja)

//media.voog.com/0000/0038/0044/photos/eesti%20vabadussoda_1200x628_FB%20copy.JPG

2020. aasta 2. veebruaril esitletud kaheköiteline „Eesti Vabadussõja ajalugu“ ei sisaldanud viiteaparatuuri. Sellise lahenduse eesmärk oli muuta teos lugejasõbralikumaks ja vähendada mahtu. Ühtlasi andsid autorid ja kirjastaja lubaduse, et viiteaparatuur tehakse peagi kättesaadavaks kõigile huvilistele. Käesolev e-raamat sisaldabki „Eesti Vabadussõja ajaloo“ teise köite teksti koos viidete, autorite märkuste, viimase hetke täpsustuste ning kasutatud kirjanduse ja allikate nimekirjaga. E-raamatul puuduvad trükiväljaande illustratsioonid ja kaardid. Tegemist on lisamaterjaliga ajaloolastele või sügavama ajaloohuviga lugejatele, kes soovivad süvitsi tutvuda „Eesti Vabadussõja ajaloos“ esitatud andmete ja seisukohtade päritoluga. Selleks tuleb leida e-raamatust vastav koht – tekstid on identsed – ja klikkida viitenumbrile. Samal viisil pääseb viite juurest tagasi teksti.

Lauri Vahtre (koostaja ja toimetaja)

//media.voog.com/0000/0038/0044/photos/eesti-vabadussoja-ajalugu_1.jpg

Vabadussõda on eestlaste ajaloo seni kõige ülevam ning ühtlasi ka kõige maisem ja asjalikum lehekülg, sest Eesti riik rajati Vabadussõja käigus ja rahvagi liitis lõplikult just see sõda. Vabadussõjaga tekkinud ühtekuuluvus osutus nii tugevaks, et aitas eestlastel üle elada isegi poole sajandi pikkuse võõrvõimu ja andis jõudu taastada oma riik. Seetõttu on oluline, et Vabadussõja käiku, selle tõuse ja mõõnu ning sõjaga kaasnenud õppetunde jätkuvalt teataks ning tuntaks.
Nüüdseks, mil meid lahutab Vabadussõjast juba terve sajand, on meie teadmised oluliselt laienenud. „Eesti Vabadussõja ajalugu” on kaheköiteline. Esimeses köites antakse ülevaade Vabadussõja eelloost, olukorrast sõja eel, taganemisest ja vastupealetungist ning kevadistest lahingutest, mis olid eriti rasked Lõunarindel. Ajaliselt jõuab käsitlus esimese köite lõpuks 1919. aasta maikuu keskpaika. Seda osa Vabadussõjast võiks tinglikult nimetada sõjaks Eesti pärast.

Sarjaandmed:  Eesti Sõjamuuseumi - Kindral Laidoneri Muuseumi toimetised, 1736-5694 ; 10, 1
Koostaja ja toimetaja: Lauri Vahtre
Autorid: Ago Pajur, Hellar Lill, Lauri Vahtre, Peeter Kaasik, Toe Nõmm ja Taavi Minnik, Tõnu Tannberg, Toomas Hiio, Urmas Salo
Kujundus: Mare Väli, Mari Kaljuste
Ilmumisandmed: Tallinn, Varrak, 2020
ISBN 9789985347997 

Lauri Vahtre (koostaja ja toimetaja)

//media.voog.com/0000/0038/0044/photos/eesti-vabadussoja-ajalugu_2.jpg

Vabadussõda on eestlaste ajaloo seni kõige ülevam ning ühtlasi ka kõige maisem ja asjalikum lehekülg, sest Eesti riik rajati Vabadussõja käigus ja rahvagi liitis lõplikult just see sõda. Vabadussõjaga tekkinud ühtekuuluvus osutus nii tugevaks, et aitas eestlastel üle elada isegi poole sajandi pikkuse võõrvõimu ja andis jõudu taastada oma riik. Seetõttu on oluline, et Vabadussõja käiku, selle tõuse ja mõõnu ning sõjaga kaasnenud õppetunde jätkuvalt teataks ning tuntaks.
Nüüdseks, mil meid lahutab Vabadussõjast juba terve sajand, on meie teadmised oluliselt laienenud. „Eesti Vabadussõja ajalugu” on kaheköiteline. Teises köites kirjeldatakse Eesti vägede võitlusi väljaspool Eesti piire, mille käigus jõuti Petrogradi ja Riia alla ning Pihkva ja Jēkabpilsi taha. Omaette peatüki moodustab sõda Landeswehriga, samuti rahuläbirääkimised Tartus. Seda perioodi Vabadussõjast võib tinglikult nimetada sõjaks rahu nimel. Teos on kirjutatud ajaloolist tõde silmas pidades ja selle poole püüeldes. Raamatu mõlemad köited on illustreeritud pea 800 foto ja ligi saja kaardiga.


Sarjaandmed:  Eesti Sõjamuuseumi - Kindral Laidoneri Muuseumi toimetised, 1736-5694 ; 10, 2
Koostaja ja toimetaja: Lauri Vahtre
Autorid: Ago Pajur, Hellar Lill, Lauri Vahtre, Peeter Kaasik, Toe Nõmm ja Taavi Minnik, Tõnu Tannberg, Toomas Hiio, Urmas Salo
Kujundus: Mare Väli, Mari Kaljuste
Ilmumisandmed: Tallinn, Varrak, 2020
ISBN 9789985347997

Ülle Kraft (koostaja)

//media.voog.com/0000/0038/0044/photos/eesti%20sojavaevormi%20lugu%20kaas%20CMYK%20valmis.new_new_block.jpg

„Eesti sõjaväevormi lugu 1918–1940“ on raamat Eesti sõjaväevormi ajaloost Vabadussõja aegu ja sõdadevahelisel ajal. See on esimene põhjalik ja süvitsiminev käsitlus Eesti vormi ajaloo teemal. Ehkki vaadeldav ajavahemik on lühem kui veerand sajandit, jäi sellesse aega hulk vaidlusi vormiküsimustes, järske pöördeid ja väiksemaid muudatusi alates pisikestest eraldusmärkidest kuni vormivärvi ja -materjalini ning auastmetunnuste kandmise viisini.
Raamat põhineb enamjaolt Eesti riigikaitse valdkonna seniavaldamata dokumentidele sõdadevahelisest ajast ja on rikkalikult illustreeritud. Vormiajalugu on kõikjal pälvinud rohkete sõjaajalooharrastajate kiindumuse. Oma vormiraamatuga astub ka Eesti nüüd võrdväärsena palju pikemate sõjaliste traditsioonidega riikide kõrvale. Kuid teadmised vormi ajaloost saavad olla abiks tänasteski aruteludes vormiküsimuse üle.

Sarjaandmed:  Eesti Sõjamuuseumi - Kindral Laidoneri Muuseumi toimetised, 1736-5694 ; 9
Koostaja: Ülle Kraft
Autorid: Ülle Kraft, Toomas Boltowsky, Leho Lõhmus
Toimetaja: Toomas Hiio
Kujundus: Andres Tali
Ilmumisandmed: Viimsi, Eesti sõjamuuseum - kindral Laidoneri muuseum, 2019
ISBN 9789985982266 (köites)

Marek Nisuma (koostaja)

//media.voog.com/0000/0038/0044/photos/piirikaitser%C3%BCgemendid_block.jpg

Narva rindel 1944. aasta veebruarist septembrini peetud lahingud on olnud ajaloolaste huvi keskmes juba aastakümneid. Narva rindel peetud lahingute ajaloo üks vähem tuntud osi on eesti piirikaitserügementide ja politseipataljonide võitlused seal. Nende arhiivid läksid valdavas enamuses kaotsi. Et piirikaitserügementidesse mobiliseeriti enamasti vanemad mehed, kelle enamik pealegi 1944. aastal Eestisse jäi, on nende saatus napilt kaetud ka nii paguluses kui pärast Eesti iseseisvuse taastamist kirjutatud mälestustega.
Selle lünga täidab Marek Nisuma koostatud raamat, mis sisaldab Narva rindel võidelnud piirikaitserügementide ning politseipataljonide ajaloo. Eraldi peatükk käsitleb Narva rinde tagalasse ehitatud kitsarööpmelist väliraudteed.
Raamat sisaldab ka Ülle Krafti, Aivar Niglase ja Toomas Hiio kirjutatud osi. Üksuste ajalugude kõrval on raamatus ka rügemendi- ja pataljoniülemate elulood, valik sõjakaarte ja hulk fotosid. Raamat põhineb nii avaldatud kui ka käsikirjalistel mälestustel, aga ka Eesti ja Saksamaa arhiivide materjalidel, ajakirjandusel ja muuseumide kollektsioonidel.

ISBN 9789985322826

Kristjan Luts (koostaja)

Eesti ajalugu on pikk ja huvitav. Maarjamaal on alates muistsest vabadusvõitlusest iseseisvuse taastamiseni olnud mitmeid valitsejaid, kes igaüks on jätnud oma märgi. Käesolev teejuht on teatmik, mille abil saab maakondade kaupa tutvuda sõjaajaloo seisukohalt huvitavate paikade, ehitiste ja mälestistega - muistsest vabadusvõitlusest tänapäevani. Iga objekti kohta on esitatud lühiülevaade ja fotod ning täpne asukoht. Võimalusel on kasutatud ka arhiivifotosid ning kohalike elanike mälestusi. Lisaks sellele leiab huviline raamatust ka ülevaate kõigist Eestit puudutanud sõdadest ja sõjaajaloo kalendri.

Sarjaandmed: Eesti Sõjamuuseumi - kindral Laidoneri Muuseumi toimetised, 1736-5694; 7
Koostaja: Kristjan Luts
Toimetajad: Mart Lätte, Siim Õismaa, Toomas Hiio, Kristjan Luts
Kujundus: Martin Mileiko
Kaardid: Regio
Ilmumisandmed: Tallinn, Eesti Päevaleht, 2010
ISBN 9789949452132

 Maria Laidoner, Roman Zastserinski (retseptid)

//media.voog.com/0000/0038/0044/photos/maria-laidoneri-kokaraamat.jpg

Tegu on raamatuga, mis sündis tänu haruldasele juhusele, mille läbi jõudis Eesti sõjamuuseumisse Maria Laidonerile kuulunud noore perenaise käsiraamat aastast 1899 ja Laidoneride pere fotoalbum.
2009. aastal Gourmand World Cookbook Awards nominendina tunnustatud kokaraamatu retseptid on eesti, inglise ja vene keeles ja elegantsete illustratsioonidega. Lisaks maitseelamustele saab lugeja heita pilgu kultuuri ja kulinaaria ajalukku ning lähedase vaate Laidoneride perekonna argiellu.

Sarjaandmed:  Eesti Sõjamuuseumi - kindral Laidoneri Muuseumi toimetised, 1736-5694 ; 6
Idee: Elo Perling-Kõmper
Retseptid: Maria Laidoner, Roman Zastserinski
Tekstid: Marika Reintam
Toimetaja: Toomas Hiio
Eessõna: Indrek Tarand
Kujundus: Signe Kaljurand
Fotod: Sandra Urvak, Anni Arro
ISBN 9789985982242

Irene Lään ja Toomas Hiio (koostajad ja toimetajad)

//media.voog.com/0000/0038/0044/photos/%C3%BChtekuuluvuse-teel-johan-laidoneri-kirjad-abikaasale.jpg

Raamatusse on koondatud Eesti Kaitsevägede ülemjuhataja Johann Laidoneri (1884–1953) kirjad abikaasale Mariale Genfist, kus ta võttis aastatel 1922–1929 Riigikogu liikmena osa Rahvasteliidu istungjärkude tööst. Pikaajalise tegutsemise vältel diplomaadina nägi Laidoner selgesti, milleni võivad viia suurriikide ambitsioonid ja kui vähe arvestatakse väikeriikidega ning kirjad paistavad silma suurepärase tähelepanuvõime ja analüütilise vaimu poolest, kajastades tema hinnanguid päevapoliitikale ja sisaldades mõtisklusi ees ootavatest sündmustest.
Johann Laidoneri kirjade näol on tegu ühtaegu nii isiklikku elu kajastava dokumendiga kui ka kommentaariumiga Eesti päevapoliitikale ja rahvusvahelistele suhetele 1930. aastate Euroopas.

Sarjaandmed: Eesti Sõjamuuseumi - kindral Laidoneri Muuseumi toimetised, 1736-5694; 5
Koostajad ja toimetajad: Irene Lään ja Toomas Hiio
Tõlge vene keelest: Jüri Ojamaa
Kujundus: Mari Kaljuste
Ilmumisandmed: Tallinn, Varrak, 208
ISBN 9789985316023 

Toomas Hiio (koostaja)

//media.voog.com/0000/0038/0044/photos/pitka.png

22. septembril 2006 peetud ajalookonverentsi «Tallinna kaitsjad 22. septembril 1944» ettekanded.

Sarjaandmed: Eesti Sõjamuuseumi - kindral Laidoneri Muuseumi toimetised, 1736-5694; 4
Idee: Vello Salo
Koostaja: Toomas Hiio
Toimetajad: Leane Morits ja Toomas Hiio
Resümeede tõlge: Kristjan Luts
Kujundus: Koit Randmäe ja Brit Pavelson
Ilmumisandmed: Viimsi, Eesti Sõjamuuseum - kindral Laidoneri Muuseum, 2008
ISBN 9789985982235

Leho Lõhmus

//media.voog.com/0000/0038/0044/photos/s%C3%B5jahauad.jpg

Teos annab ülevaate Tallinna Nõmme linnaosas Hiiu-Rahu kalmistul asuvatest sõjahaudadest.

Sarjaandmed: Eesti Sõjamuuseumi - kindral Laidoneri Muuseumi toimetised, 1736-5694; 3
Toimetaja: Leane Morits
Tõlge inglise keelde: Kristjan Luts
Fotod: Marika Kuusik, Leho Lõhmus, Boris Mäemets, Tiina Tojak
Kujundus: Koit Randmäe
Ilmumisandmed: Viimsi, Eesti Sõjamuuseum - kindral Laidoneri Muuseum, 2007
ISBN 9789985982204

Kristjan Luts

//media.voog.com/0000/0038/0044/photos/eesti%20ja%20kulm%20soda.jpg

Külma sõja uurimine on viimasel kümnendil nii Eestis kui kogu maailmas üha suurenevat tähelepanu pälvinud. Ometi ei ole seda perioodi seni uuritud läbi Eesti ja eestluse prisma. Käesolev raamat astub sammu selle tühimiku täitmise poole ning annab huvilistele võimaluse nimetatud ajajärgust põhjalik ülevaade saada. Kuigi esmapilgul tundub keeruline siduda midagi nii suurt ja hoomamatut kui külm sõda millegi nii väiksega nagu Eesti, pakub raamat välja ühe võimaliku lahenduse. Läbi teksti- ja pildimaterjali on autor taaselustanud kõik olulised külma sõja sündmused ning need osalejate mälestuste kaudu ja Eestiga kokku sidunud.

Tanel Lään (koostaja)

//media.voog.com/0000/0038/0044/photos/valik%20johan%20laidoneri%20konesid.jpg

Praeguse Eesti vabariigi riigikaitse ülesehitamisel, majandusküsimuste lahendamisel ja välispoliitiliste ülesannete täitmisel võime saada nõu ja juhiseid Laidoneri vaimsest pärandist.
Lugedes tema kirjutisi ja sõnavõtte tekib mulje Johan Laidonerist kui väga põhimõttekindlast inimesest. Ka käesoleva väljaande põhjal peaks lugeja selles kinnitust leidma.

Sarjaandmed: Laidoneri Muuseumi toimetised; nr. 1
Koostaja: Tanel Lään
Toimetaja: Hannes Walter
Ilmumisandmed: Viimsi, Laidoneri Muuseum, 2004
ISBN 9949104114