Trükise sisu kirjeldus: Esmakordselt 2014. a ilmunud, enam kui 3500 eksemplari müünud ja 2018. aastal leedu keelde tõlgitud „Just nii, härra seersant!“ on autorite isiklikule kogemusele tuginev aus ja kaasahaarav jutustus ajateenistusest Eesti kaitseväes.

Raamat pakub nostalgiahetki neile, kel see teekond läbitud ning annab tulevastele ajateenijatele võimaluse ennast ees ootavaks katsumuseks ette valmistada.

Naissugu saab aimu, mis meestega ajateenistuses toimub ning elukutselistele kaitseväelastele on see kasulik lugemine mõistmaks lihtsõduri mõttemaailma.

2021. a ilmunud kolmandale, parandatud ja täiendatud kordustrükile on lisandunud autorite kordusõppusi puudutavad osad.

Toimetajad: Jaana Maling, Karin Kastehein, Mari Tuuling
Kaanekujundus: Riho Muuga
Fotod: Mait Kägo, Tanel Friedenthal
ISBN 9789916407769

Väljaanne koondab ligi paarikümne Eesti Vabariigi sõjakoolide kasvandikest reserv- ja kaadriohvitseride mälestusi õpingute ajast, aga ka teenistusest rahu- ja sõjapäevilt. Mälestuste kogum on jagatud kolmeks kronoloogiliselt või temaatiliselt eristuvaks osaks, mis sisaldavad tekste nii Eesti kui välisriikide arhiivide ja muuseumide kogudest, erakogudest, lisaks ka üksikuid varem perioodikas avaldatud tekste. Mõned siin publitseeritud meenutused on kogumiku jaoks 2010. aastal kirjutanud mõned tollal veel elus olnud 1930. aastate lõpul Sõjakooli aspirantide klassi lõpetajatest reservohvitserid.

Raamatu esimene osa koondab meenutusi Vabadussõja-aegse Sõjakooli kasvandikelt. Väljaande teine osa koondab Sõjakooli kadettide ja aspirantide mälestusi rahuaja õpingutest ja teenistusest Tondil asuvates kasarmutes, õppeväljadel ja mujal, millest on inspireeritud ka teose üldpealkiri. Raamatu kolmas osa koondab mõned mälestused, mis sisaldavad nii Nõukogude kui Saksa relvaüksustes teeninud kasvandike kogemusi.

Kuigi rahuajal ettevalmistatud ohvitserkonnale tuginedes polnud võimalik aastatel 1940–1944 Eesti iseseisvust ja riiklust hoida, on neil mälestustel ometi ka riikliku järjepidevuse seisukohalt oluline tähendus. Sõjakoolide õppurid olid ettevalmistatud Eesti iseseisva riikluse vaimus ja kandsid seda aadet enamasti ka hiljem, nii sõja-aastail, vastupanuvõitlejaina kui ka varjatult omaste ringis või paguluses. Ka 20. sajandi Eesti sõjaajaloo kontekstis oli sel esmapilgul väljapaistmatul ettevalmistustööl oma mõju ja tähendus. Paljudel Eesti iseseisvusaastail Sõjakoolis rahu- või sõjaaja ohvitseri ettevalmistuse saanul oli oluline mõju näiteks 1941. aasta nn suvesõja sündmustele, aga ka 1944. aasta mobilisatsioonidega eestlastest formeeritud üksuste juhtimisel.

Sarjaandmed: Eesti sõjamuuseum – kindral Laidoneri muuseumi toimetised, ISSN 1736-5694; nr 11

Koostaja: Andres Seene

Toimetajad: Meeme Allmann, Toomas Hiio

Kujundus: Eneken Moorlat

Ilmumisandmed: Tallinn, 2020

Trükitud AS Pakett trükikojas

264 lk

ISBN 978-9985-9822-7-3 (köites)