Kindral Johan Laidoneri Selts
Kindral Johan Laidoneri Selts kasvas välja muinsuskaitseliikumisest ja nn. laulvast revolutsioonist. Seltsi põhikiri võeti vastu 14. novembril 1994 ja see registreeriti 15. märtsil 1995. Selts jätkas varasema Viimsi muinsuskaitse seltsi ja Kindral Laidoneri fondi sihtide taotlemist. Kindral Laidoneri Seltsi olulisim põhikirjaline eesmärk on olnud Vabadussõja juhi mälestuse ennistamine ja jäädvustamine rahva teadvuses. Selts ja selle eelkäijad astusid otsustavaid samme Kindral Laidoneri Muuseumi sünniks, mis 12. veebruaril 1994 kindrali kunagises kodus Viimsi mõisas ka uksed avas.
Kindral Johan Laidoneri Seltsi tegevus on suures osas olnud n.ö. kalendripõhine – aastast aastasse on suure järjekindlusega korraldatud mälestusüritusi riiklikel, ajaloolistel tähtpäevadel. 3. jaanuari kui Vabadussõja relvarahu – hilisema Vabadussõjas võidelnute mälestuspäeva traditsiooni püsimajäämine on olulisel määral Kindral Johan Laidoneri Seltsi (ja Eesti Muinsuskaitse Seltsi) pingutuste vili.
Viimased poolteist aastakümmet on selts korraldanud võidupüha eelsel päeval (22. juunil) mälestustule viimise Sõjameeste mälestuskirikust Toris iga-aastasesse võidupüha paraadilinna. Sama kaua on koostöös Spordiseltsiga Kalev, kaitseväe tõhusal toel, antud igal sügisel Viimsi mõisa õuelt lähe Kindral Laidoneri olümpiateatjooksule, mis on kutsutud looma vaimset sidet kunagiste ja tänaste põlvkondade vahel.
Seltsil on püsivalt olnud ligikaudu 300 liiget. Selle esimees (aastani 2002) ja hilisem auesimees Rein Randveer on seltsi rajaja. Tema algatusel püstitati Viljandi Lossimägedesse 2004. aastal kindral Laidoneri ratsamonument (autor Terje Ojaver). Selts on kirjastanud mitmeid raamatuid, neist viimane – „Iseolemise vägi“ (2012) annab ülevaate nii seltsi kui ka Kindral Laidoneri Muuseumi sünniloost.
Alates 2002. aastast on seltsi esimees Trivimi Velliste, kes on ühtlasi Eesti Muinsuskaitse Seltsi auesimees. Seltsi tegevjuhtideks on olnud Ingvar Pärnamäe, Reigo Rosenthal ja tänaseni Sander Jürisson.
Seltsil on noorteosakond Kulter, mis sai veerand sajandit tagasi alguse Eesti Muinsuskaitse Seltsi turvaüksusest.
Seltsi koosolekud toimuvad kindrali kunagises kodus – Eesti Sõjamuuseumis. Seltsi tänane põhieesmärk on rahva, eriti noorsoo kaitsetahte tugevdamine, meie ajalooteadvuse süvendamine.
