Kogud
Eesti sõjamuuseumi ülesandeks on Eesti sõjaajalooliste materjalide ja mälestuste kogumine ning muuseumis arvele võetud museaalide säilitamine, konserveerimine, restaureerimine.
Sõjamuuseum kogub kõikvõimalikku Eesti sõjaajalooga seotud materjali, s.h eestlaste kohta eri riikide relvajõudude teenistuses . Samuti kogume kindral Johan Laidoneri ja tema perekonna pärandit. Süstemaatiliselt talletatakse Eesti kaitseväega seotud ainest.
Eesti Sõjamuuseumi – kindral Laidoneri muuseumi kogude poliitika
Annetamine
Annetuse soovi korral palun teada anda kogud@esm.ee.
Annetusprotsessi alustamiseks on tarvis annetaja isikuandmeid (nimi, kontaktandmed, isikukood) – nende puudumisel ei ole võimalik koostada üleandmis-vastuvõtuakti. Sobib ka esemete juurde käiv kaaskiri, milles peaks olema välja loetav annetaja nimi, isikuandmed, annetussoov vabas vormis ja kinnitus allkirja näol.
Muuseumikogusse vastuvõtmise otsustab vastav komisjon. Kui komisjon otsustab annetuse mitte vastu võtta, siis tagastatakse see annetajale.
Kasutamine
Sõjamuuseumi kogusid digiteeritakse jooksvalt. Kasutage kogudest otsinguks Eesti Muuseumide Veebiväravat MuIS. Sõjamuuseumi kogude tähis on KLM. Mõne kogus oleva museaali või arhivaaliga kohapeal lähemalt tutvumiseks võta palun muuseumiga ühendust ja anna oma soovist teada kogud@esm.ee
Vastame päringutele 30 kalendripäeva jooksul.
Vormikogu
Sõjamuuseumi vormikogu on Eesti parim ajalooliste sõjaväe vormide kogu. Kogus on Esimese maailmasõja aegseid vorme, Eesti Kaitseväe ajaloolisi ja tänapäevaseid vorme. Eestlaste kantud vorme Nõukogude armees, USA ja Kanada armees. USA lennuväe kindralmajor Tiiu Kera vorm, Korea ja Vietnami sõja ajal USA armees teeninud kolonel Enn Tietenbergi vormiriietus, piloodijakk ja kiiver. Küllalt ulatuslik, kuid mitte täielik, on Eesti kaitseväe vormitunnusmärkide kollektsioon. Lisainfo saamiseks pöörduge palun peavarahoidja poole.
Faleristikakogu
Selles kollektsioonis on mitu unikaalset personaalkogu: kindral Johan Laidoneri, Eesti Kaitseväe juhataja, teenetemärkide kollektsioon; kindralmajor Aleksander Tõnissoni teenetemärkide kogu; Vabadussõja soomusrongi nr 1 ülema Eduard Nepsi teenetemärkide kogu, sh tema kolm Vabadusristi; kolonel Oskar Luiga kolm Vabadusristi; tänapäevased kaitseväe teenetemärgid, väeosade märgid ja kaitseliidu malevate rinnamärgid. Märgituba, kus faleristikakogu on ekpsoneeritud, on ajutiselt külastajatele suletud. Lisainfo saamiseks pöörduge palun peavarahoidja poole.
Arhiivkogu
Sõjamuuseumi arhiivkogus leidub mälestusi; sõjaajaloo teemaliste artiklite kogu; kaardikogu; dokumente; tunnistusi; diplomeid; sõjakirjasaatja Jüri Remmelga arhiiv; Soome sõjaveteranide ühingu arhiiv; Idapataljonide võitlejate arhiiv; mitmed isikukogud, näiteks Mihkel Hennoste kogu; Nõukogude armee territooriumitelt kogutud plakatid.
Fotokogu
Fotokogu on sõjamuuseumi enim kasutust leidev kogu. Kogus leidub originaalfotosid Vabadussõjast, jäädvustusi Eesti kaitseväest 1920-1940 ja eestlastest Nõukogude Liidu relvajõududes. On mitmeid fotoalbumeid, näiteks soomusrongide rügemendi insener Eduard Johannes Jürgensi album, milles olevad fotod kujutavad soomusrongide tegevust Vabadussõjas. Lisainfo: Ruwe Saare, digiteerija, ruwe.saare@esm.ee
Relvakogu
Eesti sõjamuusemi kogus on üle 930 relva ja relvastusega seotud museaali. Suurem osa neist on eksponeeritud sõjamuuseumi püsiekspositsioonis või sõjandusmuuseumides mujal Eestis. Kogumise põhirõhk on Eestis kasutuses olnud ja toodetud relvastusel, näiteks Eesti relvastus Vabadussõja ajal ja Arsenali tehase toodang. Lisainfo saamiseks pöörduge relvakogu hoidja Siim Õismaa poole siim.oismaa@esm.ee
Kaitseliidu ajalookogu
Alates 2020. aastast kuulub Eesti sõjamuuseumi kogude hulka Kaitseliidu ajalookogu. Kaitseliidu ajalookogu ülesandeks on Kaitseliidu ajaloo kogumine, talletamine ja eksponeerimine. Kaitseliidu ajalookogu (muuseum) asutati 21. mail 1998. Juhatajateks on olnud Olavi Punga ja Tanel Lään.
Kaitseväe akadeemia muuseumi kogu
Muuseumi kogu keskendub Eesti sõjalise hariduse ajaloole: juhendmaterjalid, dokumendid, fotod, esemed, relvad, filmid, kaardid, mälestused jne. Muuseumi märgi-, foto-, eseme- ja trükiste kogudes on täna kokku üle 10 000 museaali, millest korraga eksponeeritakse vaid osa.
Ajaloost
Eesti Sõjamuuseumi – kindral Laidoneri Muuseumi kogud on uued kogud. Sõjamuuseum asutati 1919. aasta jaanuaris Eesti Vabadussõja ajal. Eesti Vabadussõja Muuseumi, mis hiljem nimetati ümber Sõjamuuseumiks, laialdased kogud hävitati 1940. aastal alanud rüüstamiste ja 1950. aastast alanud süstemaatiliste nõukogudemeelse hävistöö käigus. Vanadest kogudest jäid alles vaid vähesed esemed, mida säilitatakse nüüd Eesti Ajaloomuuseumi kogus. Suuremal hulgal on õnneks säilinud fotosid, mis asuvad Eesti Filmiarhiivis (vt Fotis).
Eesti taasiseseisvumise järel avati 1993. aastal Viimsis Vabadussõja aegse ülemjuhataja kindral Laidoneri muuseum.
Taastamine
Sõjamuuseum taastati 2001. aastal ja võeti üle Viimsis asunud Kindral Laidoneri Muuseum.
Sõjamuuseum on tänapäeval Eesti sõjaajaloo- ja pärandi koguja, säilitaja, uurija ja eksponeerija, Eesti kaitsejõudude ajaloo talletaja. Muuseumikogude täiendamisel peetakse silmas esemete, visuaalsete objektide, artefaktide seotust Eesti sõjaajalooga.
Sõjamuuseum kogub eesti sõjaajalooga seotud materjale. Huvitume materjalidest, mis aitaksid täiendada varasema perioodi sõjaajaloo väljapanekuid ja nõukogude perioodi väljapanekuid. Kogume ka Eesti sõjaajalooga seotud teiste maade materjale.
Loe lähemalt kogude kohta Aastaraamatust 2018.
Huvitavat kogudes
Muuseumi kogud on moodustunud paljude inimeste annetuste toel ja Eesti kaitseväe toetusel.
- Muuseumikogu kõige unikaalsem ese on sõnaraamat, mille sisse kindral Johan Laidoner kirjutas 1944. aastal vanglas viibides oma „testamendi“.
- Muuseumikogu ühe kõige silmapaistvama kollektsiooni moodustavad kindral Johan Laidonerile annetatud teenetemärgid, seda nii oma ajaloolise tausta poolest kui ka sümbolväärtusena. Ordenid on eksponeeritud kindral Laidoneri mälestustoas koos tema eluloolise väljapanekuga.
- Väga väärtuslikud on Laidoneride perele kuulunud esemed nagu Maria Laidoneri ridikül ja taskurätt, mis mõlemad on ka muuseumis eksponeeritud.
- Muuseumis on hoiul ainus säilinud Eesti kaitseväe pataljonide originaallipp aastast 1930. 1940. aasta riigipöörde ajal päästis leitnant Leonhard Hindoala oma pataljoni lipu ja vaid tänu sellele sidepataljoni lipp ei hävinud. Lippu varjati 57 aastat peidikus. Eesti taasvabanemise järel annetas Lydia Mägi sidepataljoni lipu 1998. aastal muuseumile.
- Relvakogu väikseim ese on 19. sajandi keskpaiga Prantsusmaalt pärit perkussioonlukuga “pepperbox” tüüpi revolver ja kaalu poolest suurim Nõukogude tank T-34/85.
Kaitseväes erinevatel perioodidel kasutusel olnud sõidukid ja laevad moodustavad kogu, mis on eksponeeritud Viimsis, Vehema tee 1 rasketehnika näituseruumis.