Inimkonna kirjalik ja suuline pärimus on rikas lugudest, milles väike võidab suurt. Kristlik maailm tunneb Taaveti võitlust Koljatiga. Hiina muistsetes sõjaseadustes ei võida mitte suurem, vaid paremini juhitud vägi. Ka Euroopa sõjalise mõtlemise ajaloos on näiteid õpetustest, mis peavad esmatähtsaks kvaliteeti, mitte massi. Siia kuuluvad juba antiikautorite ülevaated Vana-Kreeka ja Vana-Rooma sõjandusest. Uusaegne teoreetik Saksi Moritz (1696–1759) pidas vajalikuks piirata väe suurust. Üle 50 000-mehelist armeed ei olnud tema arvates võimalik arukalt juhtida. Kuid valgustuasjastu sõjandusasjatundja krahv Jacques de Guibert (1743–1790) väitis ainult pool sajandit hiljem, et sõja võitmisse tuleb suunata kogu rahva jõud, millega ennustas ette üleminekut massiarmeedele Prantsuse revolutsiooni järgses Euroopas.
Uut usku väikestesse armeedesse süstis tehnoloogia areng. J. F. C. Fuller (1878–1966) ja Giulio Douhet (1869–1930) olid kindlad, et tulevikus piisab väikestest, professionaalsetest ja mobiilsetest soomusvägedest, mida toetab lennuvägi. Teine maailmasõda pühkis need futuristlikud ideed kalevi alla kui mõneti naiivsed. Külma sõja aegsed ja ka järgsed sõjad on taastanud usu väiksematesse, kuid tõhusamatesse vägedesse ja väeüksustesse. Eeskujuks on olnud Iisraeli edu arvulises ülekaalus Araabia koalitsioonide vastu. NATO nüüdisaegne strateegiline enesekindlus rajaneb paljuski külma sõja aegsel heidutusel, sh tuumaheidutusel, kui hoiti ära Euroopa tandril ülekaalus olnud Varssavi Lepingu Organisatsiooni vägede võimalik rünnak.
Olukorda Läänemere idakaldal peetakse NATO seisukohalt murettekitavaks. Mõneti sarnaselt külma sõja aegse Lääne-Berliiniga on Balti riike raske kaitsta. Venemaal on Läänemere ruumis arvuline ülekaal konventsionaalsetes jõududes ning seda ei pruugi olla võimalik korvata ka külma sõja ajal päästerõngaks olnud tuumaheidutusega. Mis on lahendus?
Üks sõja püsivamaid nõudeid on vajadus parimate juhtimismeetodite järele. Hea juhtimise tähtsust näitasid nii Balti vabadussõjad kui ka Soome talvesõda. See kogemus mõjutab juhtimistavasid ja suundmusi Läänemere regioonis praegugi. Siiski peame küsima, millised on 21. sajandil ja rahuajal parimad viisid ajaloost õppimiseks?
Arvamata, et sõjaajaloost saab midagi otseselt üle võtta kaasaja probleemide lahendamiseks, pakub see siiski rikkalikult ainest mõtlemaks tänastele muredele väljaspool harjumuspäraseks ja rutiinseks muutunud diskurssi.
22. ja 23. septembril 2020 korraldasid Balti kaitsekolledž, Eesti sõjamuuseum – kindral Laidoneri muuseum ja Kaitseväe Akadeemia rahvusvahelise sõjaajalookonverentsi „Väike aga võimekas. Paremus suuruse vastu sõjaajaloos.“
Konverentsi kavaKonverentsi esinejad ja ettekanded
Valik ettekannete põhjal kirjutatud artikleid ilmub Eesti sõjaajaloo aastaraamatus.
- Prof Emeritus Martin van Creveld (Hebrew University) – “United We Stand.”
- LTC Jacek Lasota, Dr. Michal Przybylak (War Studies University) – “Less numerous but victorious – an example of Kircholm 1605 battle”
- Prof Valdas Rakutis (Klaipėda University) – “Lessons learned in failure: Defence of Lithuania in 1792 Comonwealth of Both Nations – Russia war for protection of Constitution of 3 of May”
- Dr Pierre O. Juhel (Polish Institute of Advanced Studies) – “Small? But capable indeed! Napoléon’s counter-offensive in February 1814. Power and limits of charismatic leadership”
- Mr Valdis Kuzmins (The National Defence Academy of Latvia) – “The capture of Rēzekne, January 1920”
- Dr Eric Allan Sibul (City Colleges of Chicago) – “Marines and Armored Train Troopers: Maneuver Units in the Estonian Armed Forces During the Estonian War of Independence 1918-1920”
- Mr Jānis Tomaševskis (The War Museum of Latvia) – “The Power of a Minority or the Weakness of a Majority? Latvian National Partisans against the Soviet Military in the Summer of 1941”
- MAJ Rauno Viitmann (Estonian Defence Forces) – “Battle of Cuito Cuanavale, Angola 1987-88”
- Dr Danilo Sarenac (Institute for Contemporary History) – “Fighting against the ‘the whole world’ for 78 days. Yugoslavia’s successes in the war against NATO in 1999”
- Mr Thibaut Vetter (University of Strasbourg) – “Diplomatic Ways and Innovations Race. The Means to Counterbalance Numerical Inferiority in Small Sized States in the Early Modern Period. The Example of the Duchy of Lorraine (1572 – 1634)”
- Dr Jeppe Plenge Trautner (Baltap Associates) – “Using military history for assessing small-state strategic situations and options”
- Dr. Petros Savvides – “European small state security challenges and threats in the Eastern Mediterranean”
- Dr MG Rajendra Singh Thakur (Indian Army) – “Revolt by Queen of Jhansi in 1857 against the British Empire” (online)
- Mr Shlomi Chetrit (Israel Police Heritage Centre) – “Look on me, and do likewise: What Can We learn from Orde Wingate and the Special Night Squads?"
- COL Ronald Ti (Australian Department of Defence) – “Carrying on the Fight- Timor: Sparrow Force 1942, and FRETILIN 1975-1999”
- Prof David Tal (University of Sussex) – “Israel’s Victory in the June 1967 War and the Idea of Occidentalism”
- Dr Tamir Libel (University of Bamberg) – “Unmanned Aerial Vehicles in the Israel Defense Forces: A Precursor to a Military Robotic Revolution?”
- BG (ret) Michael H. Clemmesen – „The Paths to and Limitations of Quality against Mass“
