2021. aastal möödus 80 aastat sõjategevuse algusest Leedu, Läti ja Eesti territooriumil. Sõjategevuse ajalised raamid ulatuvad 22. juunist 1941, kui Saksamaa alustas pealetungi, kuni 21. oktoobrini 1941, kui Wehrmachti 61. jalaväediviis vallutas Hiiumaa; meresõja kontekstis kuni detsembri alguseni, kui Balti laevastik evakueeris Osmussaare ja Hanko mereväebaasi Kroonlinna ja Leningradi.
Sõda ise algas leedulaste, lätlaste ja eestlaste jaoks 1939. aasta sügisel. Saksamaa ja NSV Liit kirjutasid 1939. aasta 23. augustil koos mittekallaletungilepinguga alla ka salaprotokollile Ida-Euroopa mõjusfäärideks jaotamise kohta. Septembris purustati Poola ja kuu lõpus sundis NSV Liit Balti riikidele peale vastastikuse abistamise lepingud. Leedusse, Lätisse ja Eestisse rajati Punaarmee ja Balti laevastiku baasid ning NSV Liit sai oma kontrolli alla Läänemere ranniku Ida-Preisimaa piirist kuni Narva jõeni. Soome Talvesõja tulemusena läks kogu Soome laht NSV Liidu kontrolli alla – Hanko poolsaarele rajati Balti laevastiku baas. 1940. aasta juunis ähvardas NSV Liit Balti riike sõjalise sissetungiga ja kolme riigi valitsused alistusid ultimaatumile. NSV Liit okupeeris ja annekteeris Balti riigid ning inkorporeeris nad augustis oma koosseisu.
II maailmasõda idarindel, sealhulgas Eesti, Läti ja Leedu territooriumil toimus kahe üliriigi, kahe totalitaarse ideoloogilise diktatuuri kokkupõrge, milles sõja jalgu jäänud rahvastelt võeti võimalus oma rahvuslike huvide kaitsmiseks. Viimasel 30 aastal on Leedu, Läti ja Eesti ajaloodebati keskmes olnud arutelud omariikluse taastamise katsetest ja jõupingutustest ning II maailmasõja ajal ja järel Balti riikide territooriumil toime pandud inimsusvastastest kuritegudest. See peegeldab II maailmasõja ajalookäsituse raskuspunktide ümberpaiknemist ka üldisemas plaanis. Sõjapidamine ise on jäänud tagaplaanile ning üksiku üldisele eelistamine võib põhjustada ekslikke hinnanguid võimetest ja võimalustest ja seda isegi tulevikuvaates.
Konverentsi eesmärk oli uurida sõjategevust, mis toimus 80 aastat tagasi Balti riikide pinnal nii strateegia kui ka taktika vaatepunktist. Valik kõne all olnud teemasid:
- Geopoliitilise situatsiooni mõju sõdivate poolte strateegiale Balti riikide territooriumil: eesmärgid, võimalused, takistused ja tulemused.
- Poliitilise ja sõjaväelise juhtkonna roll ja mõju 1941. aasta suvise kampaania ning Saksa okupatsiooni ajal.
- Sõjakunst ja operatsioonid: Wehrmachti pealetung ning Punaarmee ja Balti laevastiku taganemine; Läänemeri ja Soome laht sõjatsoonina 1941. aastal.
- Väe- ja relvaliikide koostöö kaitsel ja rünnakul: maa-, õhu- ja mereväe roll.
- Metsavendade roll ja irregulaarne sõjapidamine Baltimaades 1941. aastal.
- Propaganda ja sõja mälestamine; winning hearts and minds kõrvuti sõjapropaganda ja terroriga. Weltanschauungskrieg (maailmavaa(de)tesõda).
- Sõja mõju ühiskonnale: mobilisatsioon, inimeste ja materiaalse ressursi evakueerimine Nõukogude tagalasse.
Konverents peeti inglise keeles.
Ettekannete baasil koostatud artiklid avaldatakse 2021. aasta Eesti sõjaajaloo aastaraamatus. Konverents oli ühekorraga nii Balti Kaitsekolledži 11. Balti sõjaajaloo aastakonverents kui ka Eesti sõjamuuseumi – kindral Laidoneri muuseumi 12. rahvusvaheline sõjaajalookonverents.
Programm
Kokkuvõte ja pildid
