Reet Naberi ja Eesti meremuuseumi teaduri doktor Arto Olli raamat „Pagide pillutada. Kaptenmajor Bruno Linneberg: Eesti mereväeohvitser ja tema aeg“ (Tallinn: Argo, 2021) on elulooline uurimus Eesti mereväe viimasest staabiülemast. Toivo Kikkase artikkel kannab pealkirja „„Agentuurteadete põhjal on kindlaks tehtud ...“ Eesti sõjaväeluure agentuurist Eesti Vabadussõjas 1919. aastal“ (Tuna, 4/2021). Peeter Kaasiku sulest ilmus „„Võimuvaakum“ Lõuna-Eestis 1941. aasta sõjasuvel“ (Akadeemia, 1/2021).
Hindamiskomisjoni esimees, Tartu ülikooli Eesti ajaloo kaasprofessor Ago Pajur tõi žürii valikut põhjendades välja, et Naberi ja Olli teos tõusis esile oma tasakaalustatuse poolest. „Tegemist on laiendatud biograafiaga, kus on pühendatud ruumi nii üksikisikule kui ka tema aegruumile, mis asetab Linnebergi tegevuse laiemale taustale,“ ütles Pajur.
Raamatupreemia laureaadid (vasakult) Reet Naber ja Arto Oll, edasi Eesti sõjamuuseumi direktor Hellar Lill ja hindamiskomisjoni liige, sõjamuuseumi vanemteadur Mari-Leen Tammela. Foto: Sandra Niinepuu/Eesti sõjamuuseum
Artiklipreemia valimisel tõusid Kikkase ja Kaasiku artiklid Pajuri sõnul teiste seast võrdselt esile ja kogusid žüriilt sama arvu punkte. Tartu ülikooli doktorandi Toivo Kikkase põhjaliku artikli puhul tunnustas žürii hulga uute allikate teaduskäibesse toomist. Eesti Mälu Instituudi vanemteaduri doktor Peeter Kaasiku artikli puhul hinnati värsket vaadet suvesõja sündmustele.
Artiklipreemia üks laureaat Toivo Kikkas (keskel). Paremal hindamiskomisjoni liige, sõjamuuseumi vanemteadur Mari-Leen Tammela, vasakul Eesti sõjamuuseumi direktor Hellar Lill. Foto: Sandra Niinepuu/Eesti sõjamuuseum
„Preemiale esitatud publikatsioone on aasta-aastalt rohkem ja ka žanriliselt on pilt kirju. Selle pealt võib öelda, et Eesti sõjaajaloo uurimine on heas seisus,“ hindas Pajur.
Eesti ainsale omataolisele preemiale esitati kokku 12 nominatsiooni: monograafiaid, allikapublikatsioone, artiklikogumikke ja kuus artiklit.
Preemia saajad tehti pidulikult teatavaks täna Tartus peetaval Eesti sõjamuuseumi ja Balti kaitsekolledži rahvusvahelisel Balti sõjaajaloo konverentsil, mis kannab pealkirja „Relvastatud vastupanu Balti riikides II maailmasõja ajal ja pärast sõda“ (“Armed Resistance in the Baltic states during and after the Second World War”), mis tegeleb Balti riikide relvastatud vastupanu – metsavendluse – ajaloo avamisega nii ajalooteaduslikust kui ka sõjanduslikust aspektist.
Publikatsioone hindas komisjon, mille liikmeteks olid Kaitseväe akadeemia ülem brigaadikindral Vahur Karus, Tartu ülikooli ajaloo ja arheoloogia instituudi Eesti ajaloo kaasprofessor Ago Pajur, Tallinna ülikooli humanitaarteaduste instituudi ajaloo, arheoloogia ja kunstiajaloo keskuse vanemteadur Priit Raudkivi, ajakirja Akadeemia toimetaja Mart Orav ja Eesti sõjamuuseumi vanemteadur Mari-Leen Tammela.
Alates 2013. aastast annavad Eesti sõjamuuseum – kindral Laidoneri muuseum ja kaitseministeerium välja Hendrik Sepa nimelist preemiat möödunud aasta parima sõjaajaloo-alasele monograafia või artikli autorile. 3000 euro suuruse preemia eesmärk on väärtustada, tunnustada ja julgustada Eesti sõjaajaloo süvateaduslikku uurimist.
Hendrik Sepp (1888–1943) oli Tartu ülikooli Eesti ja Põhjamaade ajaloo professor, akadeemik, rohkem kui 300 ajaloo-alase kirjutise autor. Tema peamised uurimisvaldkonnad olid Liivi sõjale järgnenud sõdade ajajärk ja Põhjasõda, kuid ta kirjutas palju ka majandus-, kultuuri- ja sotsiaalajaloost. Sepa kaalukaim teadustöö oli tema doktoriväitekiri „Narva piiramine ja lahing a. 1700“.
Preemia statuut ja varasemad laureaadid.
