Hendrik Sepa raamatupreemia läks jagamisele Merike Jürjo Kaitseliidu ajaloo ning dr. Arto Olli ja Taavi Urbi meresõjalise mõtte käsitluse vahel. Artiklipreemia pälvis professor Tõnu Tannberg artikliga Vene sõjaväe kohalolust Tartus tsaaririigi lõpuperioodil.
Tunnustuse pälvis esiteks ajaloolase ja naiskodukaitsja Merike Jürjo monograafia „Kaitseliidu ajalugu 1924-1940“. Kaitseliidu poolt tellitud ja välja antud mahukas, pea 700-leheküljeline teos keskendub Kaitseliidu taastamisele pärast 1924. aasta kommunistide riigipöördekatset ja sellele järgnenud arengule kuni iseseisvuse kaotuseni.
Samavõrd oluliseks hindas komisjon meremuuseumi teaduri dr. Arto Olli ja kaptenleitnant Taavi Urbi lühimonograafiat “Meresõda”, mis käsitleb meresõjateoreetiliste koolkondade tõlgendamist ja rakendamist sõjaeelses Eesti riigikaitses. Teos on valminud uurimisprojekti “Eesti sõjaline mõte 1920-1940” raames ja ilmus Kaitseväe Akadeemia toimetiste sarjas (nr 17).
Komisjoni esimees Mari-Leen Tammela ütles, et möödunud aastal ilmunud sõjaajaloo alasest teaduskirjandusest tõusis „Kaitseliidu ajalugu“ esile oma mastaapse haarde poolest. „Merike Jürjo on ära teinud väga suure, suisa elutöö mõõtu töö,“ kommenteeris Tammela žürii otsust. „Teisalt „Meresõda“ paistab silma Eesti teema õnnestunud paigutamisega rahvusvahelisele taustale ja sõjateoreetilise lähenemise esiletõstmise poolest,“ lisas ta.
Artiklipreemia pälvis professor Tõnu Tannberg artikliga “Vene sõjavägi Tartus impeeriumi lõpuperioodil (1892-1914)”, mis käsitleb 18. armeekorpuse staabi ja 95. Krasnojarski jalaväepolgu Tartusse paigutamist ning eluolu kuni I maailmasõja puhkemiseni. 2021. aasta Tartu linnaajaloo päeval peetud ettekandel põhinev publikatsioon ilmus Tartu Linnaajaloo muuseumide aastaraamatus nr 24: Taevased ja maised teed. Surmast ja rändest Tartu ajaloos (2023).
Publikatsioone hindas komisjon, mille liikmeteks olid Tartu ülikooli ajaloo ja arheoloogia instituudi Eesti ajaloo kaasprofessor Ago Pajur, Kaitseväe akadeemia lektor Einar Värä, Balti kaitsekolledži sõjaajaloo ja strateegilise planeerimise lektor Art Johanson, eelmise aasta Sepa artiklipreemia laureaat ajaloolane Reigo Rosenthal, ajakirja Tuna peatoimetaja Helen Rohtmets-Aasa ning esimees Eesti sõjamuuseumi vanemteadur Mari-Leen Tammela.
Preemiad anti pidulikult üle eile Tartus toimunud Eesti sõjaajaloo perspektiivide seminaril.
Alates 2013. aastast annavad Eesti sõjamuuseum – kindral Laidoneri muuseum ja kaitseministeerium välja Hendrik Sepa nimelist preemiat möödunud aasta parima sõjaajaloo-alase monograafia või artikli autorile. 3000 euro suuruse auhinnafondiga preemia eesmärk on väärtustada, tunnustada ja julgustada Eesti sõjaajaloo süvateaduslikku uurimist.
Hendrik Sepp (1888–1943) oli Tartu ülikooli Eesti ja Põhjamaade ajaloo professor, akadeemik, rohkem kui 300 ajaloo-alase kirjutise autor. Tema peamised uurimisvaldkonnad olid Liivi sõjale järgnenud sõdade ajajärk ja Põhjasõda, kuid ta kirjutas palju ka majandus-, kultuuri- ja sotsiaalajaloost. Sepa kaalukaim teadustöö oli tema doktoriväitekiri „Narva piiramine ja lahing a. 1700“.
Preemiate üleandmine kohalviibinud laureaatidele prof. Tõnu Tannbergile ja Merike Jürjole.
