Uudised

Sõjamuuseum digiteeris muinsuskaitseameti toel kümneid tunde videolinti 22.05

Muinsuskaitseameti poolt kaasrahastatud digiteerimisprojekti käigus salvestati kokku 5,66 TB sõja-ajaloolist materjali 87 haruldast tüüpi videokassetilt, mille lugemise võimalused on säilinud vaid vähestes kohtades.
Projekti „Väärtusliku sõja-ajaloolise videomaterjali digiteerimine Eesti Sõjamuuseumis“ eesmärk oli digiteerida sõjamuuseumi kogudes videokassettidel säilitatavaid sõja-ajaloolisi materjale, sealhulgas mälestusi ja intervjuusid. Lisaks videote uurimistöö ja näituseloome jaoks hõlpsamini kättesaadavaks muutmisele on digiteerimine tähtis ka seetõttu, et kassettidele salvestatud materjal on hävimisohus ning enamasti ei saa neid linte tänapäevaste vahenditega enam vaadata.

Digiteeritava materjali valikul saigi määravaks kasseti tüüp: Betacam SP ja Digital Betacam. Eriti haruldane on Digital Betacam, mis oli aastatel 2003–2005, kui materjalid filmiti, Eestis uudne formaat ja hinna tõttu vähestele kättesaadav. Tehnika arenes aga kiiresti ja tänaseks on nii Digital Betacam kui ka kogu tollane videotehnika unustusse vajunud. Võimalused neid kassette vaadata ja digiteerida on haruldased.

Sõjamuuseum tegi digiteerimisel kvaliteetseima tulemuse saavutamiseks koostööd Eesti Rahvusarhiivi Filmiarhiiviga, kus digiteeriti 57 Digital Betacam kassetti, kokku 32 tundi materjali, ning Tallinna Ülikooli Balti filmi, meedia, kunstide ja kommunikatsiooni instituudi digiteerimiskeskusega, kus digiteeriti 30 Betacam SP kassetti, kokku 18 tundi materjali.

Digiteeritud materjali hulka kuulusid Andres Söödi poolt kaheksale kassetile jäädvustatud sõjamuuseumi taastamine ja intervjuud muuseumi ajaloo seisukohast tähtsate isikutega. Projekti, millest juba varem oli digiteeritud 34 kassetti, algatajaks oli sõjamuuseumi endine töötaja, telerežissöör ja filmilavastaja Irene Lään.

Kollektsiooni terviku huvides digiteeriti veel ühe Andres Söödi filmi „Neljakümnes sõda” ning Kiur Aarma produtseeritud filmitriloogia „Kuum külm sõda” materjalid. Viimane koosneb kolmest osast: „Haukka grupp“ 2005, režissöör René Vilbre; „Sinimäed“ 2006, režissöör Raimo Jõerand; „September“ 2010, režissöör Ilmar Raag.

MuISis kirjeldatuna on seni kättesaadavaks tehtud 30 kasseti materjalid, millega vajadusel sõjamuuseumis kohapeal tutvuda saab. Sõjamuuseum lisab MuISi uut materjali pidevalt.

Projekt kestis ajavahemikul 01.07.2020–31.03.2021 ja selle elluviimist toetas muinsuskaitseamet. Hindamatut abi mitme tehnilise küsimus lahendamisel osutas Eesti Rahvusarhiivi Filmiarhiivi peaspetsialist Mairold Kaus.

Otsi