Uudised

Eesti sõjamuuseumis peetakse täna ja homme rahvusvahelist sõjaajaloo konverentsi, mis käsitleb Eesti territooriumi sõjalist tähendust Külma sõja ajal.

Konverents keskendub Külma sõja hilisele perioodile (1975-1992), seda nii nõukogude kui ka lääne vaatepunktist lähtudes. Eestis paiknesid toona nõukogude sõjaväeüksused ligi 800 paigas, nõukogude sõjaväelaste tipparvuks arvatakse tippaegadel olevat olnud ligi 120 000 meest.

Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse direktori Jüri Luige sõnutsi oli Eesti Külma sõja ajal Kremli juhtide vaatevinklist kui üks suur nõukogude garnison.

„Eestis asusid lennuväljad, raketibaasid, sõjasadamad, polügoonid. Siin paiknes tuumarelv. Külma sõja traagiliste mängureeglite kohaselt oli Eestile suunatud nii mõnigi NATO rakett ja tänane liitlane planeeris paratamatult sõjategevust Eestist lähtuva nõukogude ohu vastu,“ ütles Luik.

Endise riigiministri Raivo Vare modereeritaval konverentsil esinevad USA Atlandi Nõukogu teadur Robert Nurick, kindralid Michael Clemmesen Taanist, Lauri Kiianlinna Soomest ja Vello Loemaa Eestist, samuti Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse direktor Jüri Luik, Eesti sõjamuuseumi teadur Kaarel Piirimäe ning nõukogude sõjalise pärandi uurija Ain Tähiste.

Konverentsi korraldavad MTÜ Eesti Sõjaajaloo Pärand, Eesti sõjamuuseum ja Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus.

Konverents toimub Viimsi mõisas, Eesti sõjamuuseumis. Täiendav info: Ain Tähiste +372 5049 829