9. ja 10. augustil Paides toimuval Arvamusfestivalil on tänavu esmakordselt riigikaitse ala, kus Eesti sõjamuuseum esineb monumentide tähendust ja mõju analüüsiva aruteluga.
Kas ajalugu on lihtsalt huvitav lugu või midagi enamat? II maailmasõja lahingud Eestis lõppesid 80 aastat tagasi.
Koos alanud okupatsiooniga hakkas üle Eesti kerkima sadu monumente, mille eesmärk oli ülistada Punaarmeed ja Nõukogude võimu. Mida tähendavad need monumendid täna? Kas monumendi tähendust saab muuta ning kes ja miks peaks tahtma seda teha? Kas ja kuidas on see seotud riigikaitsega?
Tule kuulama.
Teema: Mis seob surnud punaarmeelast ja kaitsetahet?
Aeg: reedel 9. augustil kell 16.00-17.30
Paneeldiskussioonis arutlevad:- Hellar Lill (ajaloolane, Eesti sõjamuuseumi direktor)
- Toomas Hiio (ajaloolane, Eesti sõjamuuseumi ja Eesti mälu instituudi teadusjuht)
- Dr. Linda Kaljundi (Eesti kunstiakadeemia ja Tallinna ülikooli koostööprojekti „Monumendi uued raamid“ (2024-2026) juht, EKA professor)
- Dr. Maria Smorževskihh-Smirnova (kulturoloog, Narva muuseumi juht)
Arutelu juhib Meelis Oidsalu (julgeolekuekspert).
Pildil on nn Maljuta Skuratovi monument Paide lähedal, mis on püstitatud Liivi sõjas 1573. aastal Paide piiramisel langenud Vene sõdurite mälestuseks. Langenute hulgas oli ka tsaar Ivan IV Julma soosik ja sõber Maljuta Skuratov, üks üks opritšnina juhtidest, kes oma erakordse julmusega võitis tsaari poolehoiu.
Foto: Kultuurimälestiste register
