Eesti sõjamuuseumi ja KVÜÕA 9. sõjaajaloo konverents “Minevik, sõjamehe teejuht? Kogemus, ajalugu ja teooria sõjalises ettevalmistuses”
Eesti sõjamuuseum – kindral Laidoneri muuseum ja Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused korraldasid konverentsi, et uurida ajalooteaduse rolli sõjalises hariduses ja väljaõppes ning sõjaajaloo kasutamist doktriinide koostamisel.
Konverents keskendus küsimustele: millises seoses võiksid olla minevikukogemus, ajalooteadus ja teooria? Kuidas sobitada ajalooteadus ja sõjaväepedagoogika? Kas ja kui tähtis on uurida ja õpetada otsese sõjategevuse kõrval sõja ideoloogilist ja poliitilist raamistikku ning ühiskonna toimimist sõja ajal? Kui oluline on mõista sõduri ja ohvitseri, aga ka tsiviilisiku tasandit ja kultuurilist konteksti sõjas? Kuidas saavutada Michael Howardi põhimõte, et ajalugu tuleb uurida ja õpetada „laiuti, sügavuti ja kontekstis“, see tähendab käsitleda sõjaajalugu pikal ajateljel, detailidesse süüvides kui ka poliitilist ja ühiskondlikku tausta silmas pidades?
Konverentsi esinejad ja ettekanded
Valik ettekannete põhjal kirjutatud artikleid on ilmunud Eesti sõjaajaloo aastaraamatus (lingitud).
- Prof. Clifford J. Rogers (USA sõjaväeakadeemia, West Point) – “Kuidas muinas- ja keskaaja sõjandus õpetab tänapäeva ohvitseri”
- Kapten Marko Pungar (KVÜÕA) – “Sõjaajaloo õpetamine mineviku ja tänapäeva sõjaväe- pedagoogikas”
- Łukasz Przybyło (vabakutseline sõjaajaloolane ja kirjastaja) – “Sõjalise doktriini kujundamine ajaloole ja minevikukogemusele toetudesõjalise doktriini kujundamine ajaloole ja minevikukogemusele toetudes”
- Igor Kopõtin (KVÜÕA) – “Sõjaajaloo õpetamine Eesti sõjaväes 1920–1940”
- Kapten Rauno Viitmann (KVÜÕA) – “Modernse suurtükiväe areng Bruchmüllerist K9-ni”
- Kapten Lauri Teppo (KVÜÕA) – “Sõjakunsti õppetunnid – jalaväeohvitseri perspektiiv”
- Dr. Alexander Statiev (Waterloo ülikool, Kanada) – “Empiirilise õppimise piiratus: Venemaa keiserlik armee ja sõjapidamine mägedes”
- Dr. Kārlis Dambītis (Läti riiklik kaitseakadeemia) “Sõjaajaloo uurimine ja õpetamine Lätis pärast I maailmasõda”
- Kęstutis Kilinskas (Vilniuse ülikool) – “Üks riik, erinevad identiteedid: Leedu armee ohvitserid pärast I maailmasõda”
- Prof. Dr. Jörg Echternkamp (Bundeswehri Sõjaajaloo ja Sotsiaalteaduste Keskus, Potsdam/Martin Lutheri ülikool, Halle-Wittenberg) – “Milline minevik sõdureile? Sõjaajalugu, sõjaajaloo haridus ja demokraatia eetika praegusaja Saksamaal”
- Anna Sofie Hansen Schøning (Kuninglik Taani Kaitse kolledž/Roskilde ülikool) – “Sõjaajaloo eripära ohvitseriväljaõppe osana Taanis ja teistes riikides”
- Dr. Tamir Libel (Dublini ülikoolikolledž) – “Kuidas Ameerika Ühendriikide ja Ühendkuningriigi sõjaväed uurisid ja õpetasid sõjaajalugu aastatel 1991–2018”
- Marta Tomczak (Varssavi ülikool) – “Napoleoni sõdade pärand – võti mõistmaks tänapäeva Poolat ja tema kohta Euroopas”
- Dr. Burcin Cakir (Glasgow’ Kaledoonia ülikool) – “Kuidas õpetada Gallipoli lahingut? Rahvuslikud toonid, sõjalised tõlgendused ja vääritimõistmised”
- Dr. Mikkel Kirkebæk (Kuninglik Taani kaitsekolledž) – “1919. aastal Eesti Vabadussõjas võidelnud Taani ekspeditsiooni- korpuse ja selle liikmete enesekuvand, ideed ja lood tänapäeva vaates”