Eesti sõjamuuseumi ja KVÜÕA 8. sõjaajaloo konverents “National Formations in the Great War: from an Imperial Mobilisation Policy to Armies of Independent Nation States”
25.–26. aprillil 2017 toimus Eesti sõjamuuseumis rahvusvaheline 8. sõjaajaloo aastakonverents, kus arutleti teemal “Rahvusväeosad I maailmasõjas – impeeriumide värbamispoliitikast iseseisvate rahvusriikide relvajõududeni”. Konverentsil esinesid ettekannetega teadlased Eestist, Lätist, Leedust, Ukrainast, Kanadast, Hispaaniast, Itaaliast, Sloveeniast, Poolast ja Saksamaalt. Konverentsil anti üle Hendrik Sepa preemia parima sõjaajaloolise publikatsiooni eest, mille pälvisid Jaak Pihlak, Mati Strauss ja Ain Krillo teatmeteose “Eesti Vabaduse Risti kavalerid” eest. Lisaks märgiti ära Liisi Esse ja Mehis Helme publikatsioonid. Eesti Sõjamuuseumi ja Kaitseväe Ühendatud Õppeasustuste koostöös korraldatud konverents leidis aset sõjamuuseumis ja Tartus Kaitseväe Ühendatud Õppeasutustes ning oli pühendatud Eesti rahvusväeosade asutamise 100. aastapäevale.
Konverentsi esinejad ja ettekanded
Valik ettekannete põhjal kirjutatud artikleid on ilmunud Eesti sõjaajaloo aastaraamatus (lingitud).
- Dr. Sergi Tšoli (Sikorsky nimeline Kiievi Tehnikaülikool) – “Kohalikud sõjalised privileegid Habsburgide monarhia hilisel perioodil (1867–1918): piirkondlike traditsioonide ja riikliku tsentralismi dihhotoomia”
- Gavin Wiens (Toronto Ülikool) – “Kotka ja lõvi all võideldes: saksid ja vürttemberglased Saksa armees 1914–1918”
- Dr. Eyal Pascovich (Haifa Ülikool, Iisrael) – “Briti armee Juudi Leegion esimese maailmasõja ajal”
- Michał Przybylak (Varssavi Sõjateaduste Akadeemia) – “Küttide Liidu lapsepõlvest ja Poola Leegioni teismeeast Poola armee täiskasvanupõlve. Poola armee taassünni ajalugu”
- Dr. Ciro Paoletti, Loredana Vannacci (Itaalia sõjaajaloo komisjon) – “Tšehhi armeekorpus kuninglikus Itaalia armees 1918. aastal”
- Dr. Daniel Marcelino Rodrigues (Instituto de Empresa ülikool, Hispaania) – “Aafrika armee müüdid ja tegelikkus: võideldes Prantsusmaa eest, võideldes maailmasõdades”
- Valdis Kuzmins (Läti sõjamuuseum) – “Läti kütid ja nende mõju Läti sõjalisele kultuurile
- Prof. dr. Maciej Górny (Poola Teaduste Akadeemia Ajaloo Instituut) – Pöördepunktid: Kostiuchnówka ja Zborovi lahingud ning truuduse kadu keisririigi suhtes”
- Tobias J. Burgers (Berliini Vaba Ülikool) – “Jaapan, Esimene maailmasõda ja kuidas mobilisatsioon üheks maailmasõjaks aitas mobiliseerida ka teiseks”
- Dr. Vilma Bukaitė (Leedu Rahvusmuuseum) – “Muutes meie armeed: leedulaste poliitiline enesemääratlus päevikutes ja kirjades aastatel 1915–1919”
- Dr. Tomas Balkelis (Leedu Ajaloo Instituut) – “Vene armee leedu sõdurite ja ohvitseride poliitiline radikaalsus aastatel 1917–1918”
- Prof. dr. Jonas Vaičenonis (Vytautas Suure Ülikool, Kaunas) – “Leedu relvajõudude arenguprobleemid 1918. aasta novembrist 1919. aasta maikuuni”
- Dr. Blaž Torkar (Sloveenia Relvajõudude Sõjamuuseum) – “Sloveenide, Horvaatide ja Serblaste Kuningriigi armee”
- Dr. Ruslana Martseniuk (Kiievi Tarass Ševtšenko ülikool) – “Ukraina Sitši Küttide Leegion 1914–1918”
- Dr. Andrii Rukkas (Kiievi Tarass Ševtšenko ülikool) – “Ukraina rahvusväeosade loomine Vene armees 1917. aastal”
- Kolonelleitnant Agur Benno (Eesti kaitseatašee abi Moskvas) – “Eesti rahvusväeosade eraldusmärkide teke võrdluses teiste rahvusväeosade eraldusmärkidega”
- Kolonelleitnant Vitali Lokk (Eesti Kaitsevägi) – “Eesti Sõjaväelaste Ülemkomitee loomine, tegevus ja tähtsus eesti rahvusväeosade formeerimisel 1917–1918”
- Dr. Liisi Esse (Stanfordi Ülikool raamatukogu) – “Unustatud sõdurid? Esimese maailmasõja eesti veteranide saatusest kahe maailmasõja vahel”