Sõjamuuseumi ja kaitseväe koostöös jõuab Eesti sõjaväeluure ajalugu näitusele ja kaante vahele
Eesti sõjamuuseum ja kaitseväe luurekeskus valmistuvad 2028. aastal tähistama Eesti sõjaväeluure 110. aastapäeva näituse ja raamatuga, mis selle väevõime ajaloo esmakordselt tervikuna luubi alla võtavad. Selleks allkirjastasid Eesti sõjamuuseumi direktor Hellar Lill ja kaitseväe luurekeskuse ülem kolonel Ants Kiviselg asutuste vahelise koostöömemorandumi, milles lepiti kokku nii juubelinäituse „Eesti sõjaväeluure 110“ kui ka monograafia „Eesti sõjaväeluure 1918–1940“ ühine ettevalmistamine. Lisaks hõlmab projekt aastatel 1918–1940 teenistuses olnud Eesti sõjaväeluurajate elektroonilise andmekogu koostamist.
Sõjavägede staabi II osakond oli aastail 1918–1940 Eesti Vabariigis sõjaväelist välis-, vastu- ja raadioluuret teostanud asutus. Esimesed katsed sõjaväeluure loomiseks tehti juba eesti rahvusväeosade perioodil 1917-1918, kuid Eesti sõjaväeluure tõeliseks alguseks võib lugeda 26. novembrit 1918, mil pea- ja sõjaminister Konstantin Päts allkirjastas korralduse peastaabi loomiseks. Kaks päeva hiljem, 28. novembril 1918 kutsuti kapten Oskar Mamers peastaapi ja kinnitati 6. detsembril 1918 peastaabi ülema päevakäsuga ametlikult peastaabi teadete kogumise jaoskonna ülemaks. Sama aasta 28. detsembril viidi jaoskond operatiivstaabi alluvusse ja 1. aprillil 1919 laiendati kindralstaabi valitsuse teadete kogumise osakonnaks, mis tegeles vastuluurega.
Tänane kaitseväe luurekeskus on vahetult kaitseväe juhataja alluvuses olev strateegilise tasandi luureüksus, mille põhiülesanne on julgeoleku- ja luurealase informatsiooni kogumine ning analüüsimine, et tagada riigi sõjaline kaitse ja eelhoiatus.
