
Riias toimuval konverentsil arutletakse militaarpärandi turismi rolli ja võimaluste üle ajaloohariduses
10. jaanuaril toimub Riias rahvusvaheline konverents “Integrating Military Heritage into Tourism and School Curricula” (Sõjaajaloolise pärandi hõlvamine turismi ja koolide õppekavadesse), mis on osa Militaarajaloo pärandi projekti teisest osast MIL-HER ACCESSIBLE, milles osaleb ka Eesti sõjamuuseum.
Konverentsile on oodata üle 120 osaleja kogu Baltikumist, teiste seas sõjaajaloo pärandi objektide valdajad, muuseumide ja koolide esindajad, ajalooõpetajad, teadlased ja turismispetsialistid.
Konverents
Konverentsi põhiteemad:
● Balti iseseisvuse lugu
Konverents algab Läti, Eesti ja Leedu jagatud kogemuste uurimisega militaarpärandi turismi arendamisel, keskendudes Baltikumi iseseisvumise loole I maailmasõjast tänapäevani.
Ajaloolastega koostöös valminud sõjaajaloo pärandi turismiportaal https://militaryheritagetourism.info/en sisaldab nüüd 845 endist sõjaväeobjekti. Paljudel neist on külastajaprogrammid, mis pakuvad kogemuslikku jutuvestmist. Andmebaasis on ka 300 isiklikku mälestuskildu, 264 ajaloosündmuste kirjeldust seitsme ajaperioodi lõikes, 126 detailset ajalooteemat ja 26 reisimarsruuti Balti riikides.
Militaarpärandi turismi arendamist tutvustab Läti Maaturismi Ühingu president Asnāte Ziemele.
● Sõjaliste objektide ümberkujundamine ja nende lugude jagamine erinevate vaatajaskondadega.
Kuidas tagada usutav isiklik lugu, mis on ka ajalooliselt tasakaalus ja asjakohane publikule, kellel pole sellest perioodist isiklikke mälestusi? Thomas Tram Pedersen, ajaloolane, külma sõja muuseumi asutaja Stevnsfortis, Taanis.
● Ajad muutuvad. Külmast sõjast õppimine.
Haridus, koolitundide külastused ja külma sõja taaslavastused Hollandis. Ben de Vries, Madalmaade Kultuuriministeeriumi Hollandi Kultuuripärandi Agentuuri ajaloolane ja sõjalise pärandi programmijuht.
● Külm sõda Ühendkuningriigi koolide õppekavas.
Iga-aastased üritused ja haridusprogrammid kooskõlas kooli õppekavaga, et kasvatada teadlikkust külma sõja pärandist ja külastajate kaasatust. Milka Blagoeva Ivanova, Külma sõja võrgustik.
● Talvesõja muuseum lahingupaigas: külastajate huvi hoidmine.
Euroopa suurim Talvesõja muuseum keskendub tajukogemustele ja inimlikule lähenemisele sõjaajaloole, tutvustades külastajatele sõdurite ja tsiviilisikute elu sõja ajal. Reima Haapoja, Minna Torkkola, Talvesõjamuuseum Raatteen Portti, Soome.
● Mälestusturism Flandria väljadel: tähendusrikas kogemus noortele.
Visit Flandersi fookuses on koos Flanders Fields’iga arendatav mälestusturism. Välisturiste ootavad lahinguväljad ja sõjamälestusmärgid. Veerle Viaene, Belgia Visit Flandersi pärandikoordinaator.
● Arutelud
Märkimisväärne osa konverentsist on pühendatud osalejate küsimustele ja ettekannetele järgnevatele aruteludele. Arutelusid juhib ajaloolane Valdis Kuzmins Läti sisekaitseakadeemiast.
Jõululahingute mälestusüritus 11. jaanuaril
Korraldajad:
Konverentsi korraldab Läti Maaturismi Liit koostöös Eesti Maaturismi MTÜga (ERTO). Konverentsil osalevad Militaarajaloo pärandi projeki partnerid, kes kasutavad projektitoetust, et muuta oma sõjaajaloo objektid ligipääsetavamaks ja köitvamaks mitmekesise publiku, sealhulgas koolinoorte jaoks. Nende hulka kuuluvad: Karosta MTÜ, OÜ Rehabilitatsioonikeskus “Ligatne”, Salduse kohalik omavalitsus, kommunaalamet “Cēsise äri- ja turismiagentuur”, Läti Okupatsioonimuuseumi ühendus. Konverents toimub Interreg Eesti-Läti piiriülese koostöö programmi rahalisel toel.
Konverentsi eel ja järel on rahvusvahelistel külalistel võimalus tutvuda mitmete militaarpärandi objektidega Riias ja kaugemalgi. Erilised tänud toetuse eest külastusprogrammi korraldamisel kuuluvad Läti okupatsioonimuuseumile (nurgamaja, KGB hoone), SIA Līgatne rehabilitatsioonikeskusele (nõukogude salapunker) ja Cēsise valla äri- ja turismiagentuurile (Cēsise muuseum – ajalooline näitus „Tulekahju”). südametunnistusest”).
Jõululahingute mälestusüritusi korraldab Jõululahingute Muuseum (Läti Sõjamuuseum) koostöös Jelgava valla, riiklike relvajõudude ja sõjalise pärandi turismiprojekti esindajatega – Läti maaturismi assotsiatsioon, Zemgale planeerimispiirkond, Latgale. Turismiühendus, Leedu maaturismi ühendus ja Žemaitija rahvuspargi direktoraat (Leedu). Projekt viiakse ellu Interreg Läti-Leedu piiriülese koostöö programmi rahalisel toel.
Jätkame Balti riikide ühise iseseisvusloo esiletõstmist läbi militaarpärandi turismi juhtmõttega: “Tugev eile – vaba täna!”
