Eesti sõjamuuseumi seminar kaevus Patarei värvikasse ajalukku
Neljapäeval, 3. septembril korraldas Eesti sõjamuuseum kultuuripärandi ennetavale konserveerimisele pühendatud projekti PROTECH2024 raames infopäeva ja seminari Patarei merekindluse mineviku, oleviku ja tuleviku teemal.
INTERREG Europe programmist kaasrahastatud projekti PROTECH sidusrühmade seekordse kohtumise teemaks oli Patarei merekindlus kui üks Eesti silmapaistvamaid militaar- ja kultuuripärandi objekte. Patarei värvikat lugu räägiti läbi ajaloo, kompleksi senise kasutuse ja isiklike mälestuste sidudes need PROTECH2024 projekti keskse küsimusega – kuidas kultuuripärandit hoida, säilitada ja mõtestatult tulevikku kanda.
Kõigepealt sai sõna ruum ise. Arhitektuuri- ja sõjaajaloolane Robert Treufeldt viis osalejad ekskursioonile Patarei alles renoveerimist ootavatesse osadesse andes ülevaate kompleksi ajaloost merekindluse ja vanglana.
Treufeldt on Nõukogude režiimile vastu hakkamise eest pidanud ka ise neli kuud oma elust Patarei vanglas veetma ja koos Urmas Varmiga meenutasid nad elu vanglaseinte vahel.
Kui vangla 2005. aastal suleti, alustas tegevust Patarei muuseum esialgu SA Virumaa Muuseumide filiaalina ning seejärel Eesti meremuuseumi ja Okupatsioonide muuseumi koostöös loodud eramuuseumina. Patareist kui muuseumikeskkonnast neil aegadel rääkis mõlemat muuseumi juhatanud Andrus Villem.
Samal ajal oli aastaid õhus idee, et Patareisse võiks kolida Eesti sõjamuuseum. Neid plaane meenutas Eesti sõjamuuseumi direktor aastatel 2005-2009 Indrek Tarand.
Peagi saab Patareist taas muuseum. Eesti Mälu Instituut rajab kompleksi alale Kommunismiohvrite mälestusmuuseumi, mis avatakse juuniküüditamise mälestuspäeval, 14. juunil tuleval aastal. Uue muuseumi plaanidelt kergitas katet Eesti Mälu Instituudi juhatuse liige Martin Andreller.
Päeva lõpetas võõrustaja Eesti meremuuseumi direktori Urmas Dreseni esinemine. Tema juhtimisel sai muuseumikeskkonnana uue elu Patarei naaber Lennusadam, kus meremuuseum on nüüdseks tegutsenud juba 14 aastat. Koos Patarei Kommunismiohvrite mälestusmuuseumiga ühel pool ja uude Loodusmajja koliva Eesti loodusmuuseumiga teisel poole kujuneb piirkonnast lähiaastatel Eesti esimene muuseumikvartal.
Et ühtlasi oli tegu PROTECH projekti infopäevaga, andis projektijuht Annemai Mägi Eesti sõjamuuseumist ülevaate projekti tegevuste seisust. PROTECH2024 projekti eesmärk on vahetada rahvusvaheliselt kogemusi ja häid praktikaid, mis aitavad kultuuripärandit ennetavalt konserveerida ehk hoida kahjustused ära enne nende tekkimist.
Eestit esindavad projektis partnerina Eesti sõjamuuseum ja kultuuriministeerium ning sidusrühmade esindajatena Eesti ajaloomuuseum, muinsuskaitseamet, Eesti muinsuskaitse selts, Eesti meremuuseum, Viimsi vald ja Rannarahva muuseum.
Lisaks Eestile löövad projektis kaasa organisatsioonid Itaaliast, Põhja-Makedooniast, Hispaaniast, Ungarist, Belgiast ja Rumeeniast.
Fotod: Sandra Niinepuu/ESM
