Ilmus Eesti Sõjaajaloo Aastaraamatu teemanumber „Vabadussõjad Kirde-Euroopas ja kaugemal“
Eesti Sõjamuuseumi ja Tallinna Ülikooli Kirjastuse koostöös 2023. aastal välja antud ingliskeelne Eesti Sõjaajaloo Aastaraamatu number, millega tähistati 100 aasta möödumist Eesti Vabadussõjast, on nüüd ilmunud eesti keeles koos mõne lisaartikliga.
Tsaari-Venemaa ja teiste Mandri-Euroopa impeeriumite kokkuvarisemise järel Esimese maailmasõja lõpus püüdsid paljud impeeriumite koosseisu kuulunud vähemusrahvad omariiklust luua või taastada. Enamasti saavutasid nad selle pärast lühemat või pikemat iseseisvus- või vabadussõda, kusjuures tihti tuli võidelda mitme vaenlase vastu, või ka kodusõda, kui mõõtu võtsid lõhenenud ühiskonna osad, kelle arusaam oma rahva ja riigi tulevikust oli erinev.
„Eesti Vabadussõja ajalugu on tähtis kõigile eestlastele, kuid teadmised samal ajal naaberriikides ja kaugemalgi toimunust annavad võimaluse võrrelda, avastada seni vähe tuntud seoseid ning ehk ka mõista, miks teised rahvad paljusid ajaloosündmusi hoopis teisiti näevad kui meie. Teisalt loodan nagu iga koostaja ja toimetaja, et seda aastaraamatut on lihtsalt huvitav lugeda,“ kirjutab peatoimetaja Toomas Hiio saatesõnas.
Eesti Sõjaajaloo Aastaraamatu värske number ilmus esmalt 2023. aastal inglise keeles pealkirjaga „Independence Wars in North-Eastern Europe and Beyond“. Nüüd on see saadaval eesti keeles koos mõne lisaartikliga. Näiteks on esmakordselt ilmunud Eesti sõjamuuseumi vanemteaduri Mari-Leen Tammela artikkel kindralmajor Andres Larka rollist Eesti riigikaitsepoliitika kujundamisel.
Eesti Sõjaajaloo Aastaraamat on 2011. aastal asutatud ja kord aastas ilmuv eelretsenseeritav teaduskogumik, mida annavad välja Eesti Sõjamuuseum – Kindral Laidoneri Muuseum ja Tallinna Ülikooli Kirjastus. Kogumiku sihtgrupp on sõjaajalooga tegelevad õpetlased nii Eestis kui ka välismaal, ühtlasi ka laiem sõjaajaloohuviliste ring Eestis.
Aastaraamatut saab osta Eesti sõjamuuseumi muuseumipoest ja hästivarustatud raamatukauplustest. Raamatu terviktekst on tasuta lugemiseks kättesaadav Tallinn Ülikooli Kirjastuse kodulehel.
Sisukord:
Toomas Hiio
Saateks
Vasilijus Safronovas
Sõda ei ole lõppenud? Sõja jätkumisest ja katkemisest ilmasõja ja vabadussõja vahel, nagu seda tajusid Leedu sõdurid
Thomas Rettig
Pavel Bermondt-Avalov ja Lääne-Venemaa Vabatahtlik Armee – palgasõdurite pealike ajastu Baltikumis?
Lars Ericson Wolke
Idealistid või seiklejad? Rootsi vabatahtlikud Eestis 1919. aastal
Hatšatur Stepanjan
1921. aasta veebruariülestõus kui Armeenia vabadussõda
Ants Jürman
Valge ja punane terror Virumaa idaosas aastatel 1917–1919
Toivo Kikkas
Välikohtud, tšekaa ja karistuspoliitika Vabadussõjas
Rafał Michliński
Witold Zajączkowski elu Eestis ja teenistus Eesti mereväes – lisandusi eluloole
Mari-Leen Tammela
Kindralstaabi kindralmajor Andres Larka roll Eesti riigikaitse arengus aastatel 1918–1925
