Eesti Sõjamuuseum

Konverents 2021

Balti kaitsekolledž ja Eesti sõjamuuseum – kindral Laidoneri muuseum ootavad ettepanekuid ettekanneteks ja paneeliteemadeks

2021. AASTA BALTI SÕJAAJALOO AASTAKONVERENTSILE


Sõjasuvi 1941 Baltimaades: poolte eesmärgid, strateegia ja operatsioonid ning tulemused ja tagajärjed


21. ja 22. septembril 2021 Tartu ülikooli raamatukogus


2021. aastal möödub 80 aastat sõjategevuse algusest Leedu, Läti ja Eesti territooriumil. Sõjategevuse ajalised raamid ulatuvad 22. juunist 1941, kui Saksamaa alustas pealetungi, kuni 21. oktoobrini 1941, kui Wehrmachti 61. jalaväediviis vallutas Hiiumaa; meresõja kontekstis kuni detsembri alguseni, kui Balti laevastik evakueeris Osmussaare ja Hanko mereväebaasi Kroonlinna ja Leningradi.

Sõda ise algas leedulaste, lätlaste ja eestlaste jaoks 1939. aasta sügisel. Saksamaa ja NSV Liit kirjutasid 1939. aasta 23. augustil koos mittekallaletungilepinguga alla ka salaprotokollile Ida-Euroopa mõjusfäärideks jaotamise kohta. Septembris purustati Poola ja kuu lõpus sundis NSV Liit Balti riikidele peale vastastikuse abistamise lepingud. Leedusse, Lätisse ja Eestisse rajati Punaarmee ja Balti laevastiku baasid ning NSV Liit sai oma kontrolli alla Läänemere ranniku Ida-Preisimaa piirist kuni Narva jõeni. Soome Talvesõja tulemusena läks kogu Soome laht NSV Liidu kontrolli alla – Hanko poolsaarele rajati Balti laevastiku baas. 1940. aasta juunis ähvardas NSV Liit Balti riike sõjalise sissetungiga ja kolme riigi valitsused alistusid ultimaatumile. NSV Liit okupeeris ja annekteeris Balti riigid ning inkorporeeris nad augustis oma koosseisu.

II maailmasõda idarindel, sealhulgas Eesti, Läti ja Leedu territooriumil toimus kahe üliriigi, kahe totalitaarse ideoloogilise diktatuuri kokkupõrge, milles sõja jalgu jäänud rahvastelt võeti võimalus oma rahvuslike huvide kaitsmiseks. Viimasel 30 aastal on Leedu, Läti ja Eesti ajaloodebati keskmes olnud arutelud omariikluse taastamise katsetest ja jõupingutustest ning II maailmasõja ajal ja järel Balti riikide territooriumil toime pandud inimsusvastastest kuritegudest. See peegeldab II maailmasõja ajalookäsituse raskuspunktide ümberpaiknemist ka üldisemas plaanis. Sõjapidamine ise on jäänud tagaplaanile ning üksiku üldisele eelistamine võib põhjustada ekslikke hinnanguid võimetest ja võimalustest ja seda isegi tulevikuvaates.

Konverentsi eesmärk on uurida sõjategevust, mis toimus 80 aastat tagasi Balti riikide pinnal nii strateegia kui ka taktika vaatepunktist. Lähemalt soovime arutleda järgmistel teemadel:
  1. Geopoliitilise situatsiooni mõju sõdivate poolte strateegiale Balti riikide territooriumil: eesmärgid, võimalused, takistused ja tulemused.
  2. Poliitilise ja sõjaväelise juhtkonna roll ja mõju 1941. aasta suvise kampaania ning Saksa okupatsiooni ajal.
  3. Sõjakunst ja operatsioonid: Wehrmachti pealetung ning Punaarmee ja Balti laevastiku taganemine; Läänemeri ja Soome laht sõjatsoonina 1941. aastal.
  4. Väe- ja relvaliikide koostöö kaitsel ja rünnakul: maa-, õhu- ja mereväe roll.
  5. Metsavendade roll ja irregulaarne sõjapidamine Baltimaades 1941. aastal.
  6. Propaganda ja sõja mälestamine; winning hearts and minds kõrvuti sõjapropaganda ja terroriga. Weltanschauungskrieg (maailmavaa(de)tesõda).
  7. Sõja mõju ühiskonnale: mobilisatsioon, inimeste ja materiaalse ressursi evakueerimine Nõukogude tagalasse.
Konverents peetakse inglise keeles. Konverentsil esinemisest huvitatuil palume saata kuni 4000 tähemärgi pikkune sisukokkuvõte ning üheleheküljeline enesetutvustus (CV) 15. juuniks 2021 aadressidele conference(at)esm.ee ja/või milhist(at)baltdefcol.org. Ettekande pikkus on 20 minutit, millele lisandub arutelu. Ettekannete baasil koostatud artiklid avaldatakse 2021. aasta Eesti sõjaajaloo aastaraamatus. Konverents on ühekorraga nii Balti Kaitsekolledži 11. Balti sõjaajaloo aastakonverents kui ka Eesti sõjamuuseumi – kindral Laidoneri muuseumi 12. rahvusvaheline sõjaajalookonverents.

Teave seoses COVID-19 pandeemiaga
Korraldajad on teadlikud olukorrast ja jälgivad selle muutumist. Me loodame, et pandeemia on konverentsi toimumise ajaks möödas. Kuid ükskõik milliste pandeemiast tulenevate asjaolude ilmnemisel teevad korraldajad oma parima nendega efektiivseks ja õigeaegseks toimetulekuks. On olemas kava ka erandolukorraks ning võimalus pidada konverentsiettekanne veebis.



Eesti Sõjamuuseum - kindral Laidoneri muuseum  
Mõisa tee 1, 74001 Viimsi, Harju maakond


Telefon: +372 621 7410, +372 621 7418; e-post: info(at)esm.ee

Avatud K-P 11-18, sõjatehnika angaar (Vehema tee 1a) maist oktoobrini R-P 11-18
Otsi