Eesti Sõjamuuseum

Kutse ettekannete ettepanekuteks: Balti Kaitsekolledži, Eesti sõjamuuseumi – kindral Laidoneri muuseumi ja Kaitseväe Akadeemia 11. sõjaajaloo konverents: „Väike aga võimekas? Paremus suuruse vastu sõjaajaloos“

Balti Kaitsekolledž koostöös Eesti sõjamuuseumi – kindral Laidoneri muuseumi ja Kaitseväe Akadeemiaga ootavad ettekannete ettepanekuid

rahvusvahelisele Balti sõjaajaloo konverentsile

VÄIKE AGA VÕIMEKAS? PAREMUS SUURUSE VASTU SÕJAAJALOOS

Tartus, 22–23. septembril 2020

Inimkonna kirjalik ja suuline pärimus on rikas lugudest, milles väike võidab suurt. Kristlik maailm tunneb Taaveti võitlust Koljatiga. Hiina muistsetes sõjaseadustes ei võida mitte suurem, vaid paremini juhitud vägi. Ka Euroopa sõjalise mõtlemise ajaloos on näiteid õpetustest, mis peavad esmatähtsaks kvaliteeti, mitte massi. Siia kuuluvad juba antiikautorite ülevaated Vana-Kreeka ja Vana-Rooma sõjandusest. Uusaegne teoreetik Saksi Moritz (1696–1759) pidas vajalikuks piirata väe suurust. Üle 50 000-mehelist armeed ei olnud tema arvates võimalik arukalt juhtida. Kuid valgustuasjastu sõjandusasjatundja krahv Jacques de Guibert (1743–1790) väitis ainult pool sajandit hiljem, et sõja võitmisse tuleb suunata kogu rahva jõud, millega ennustas ette üleminekut massiarmeedele Prantsuse revolutsiooni järgses Euroopas.

Uut usku väikestesse armeedesse süstis tehnoloogia areng. J. F. C. Fuller (1878–1966) ja Giulio Douhet (1869–1930) olid kindlad, et tulevikus piisab väikestest, professionaalsetest ja mobiilsetest soomusvägedest, mida toetab lennuvägi. Teine maailmasõda pühkis need futuristlikud ideed kalevi alla kui mõneti naiivsed. Külma sõja aegsed ja ka järgsed sõjad on taastanud usu väiksematesse, kuid tõhusamatesse vägedesse ja väeüksustesse. Eeskujuks on olnud Iisraeli edu arvulises ülekaalus Araabia koalitsioonide vastu. NATO nüüdisaegne strateegiline enesekindlus rajaneb paljuski külma sõja aegsel heidutusel, sh tuumaheidutusel, kui hoiti ära Euroopa tandril ülekaalus olnud Varssavi Lepingu Organisatsiooni vägede võimalik rünnak.

Olukorda Läänemere idakaldal peetakse NATO seisukohalt murettekitavaks. Mõneti sarnaselt külma sõja aegse Lääne-Berliiniga on Balti riike raske kaitsta. Venemaal on Läänemere ruumis arvuline ülekaal konventsionaalsetes jõududes ning seda ei pruugi olla võimalik korvata ka külma sõja ajal päästerõngaks olnud tuumaheidutusega. Mis on lahendus?

Üks sõja püsivamaid nõudeid on vajadus parimate juhtimismeetodite järele. Hea juhtimise tähtsust näitasid nii Balti vabadussõjad kui ka Soome talvesõda. See kogemus mõjutab juhtimistavasid ja suundmusi Läänemere regioonis praegugi. Siiski peame küsima, millised on 21. sajandil ja rahuajal parimad viisid ajaloost õppimiseks?

Arvamata, et sõjaajaloost saab midagi otseselt üle võtta kaasaja probleemide lahendamiseks, pakub see siiski rikkalikult ainest mõtlemaks tänastele muredele väljaspool harjumuspäraseks ja rutiinseks muutunud diskurssi. 22. ja 23. septembril 2020 korraldavad Balti kaitsekolledž, Eesti sõjamuuseum – kindral Laidoneri muuseum ja Kaitseväe Akadeemia rahvusvahelise sõjaajalookonverentsi „Väike aga võimekas. Paremus suuruse vastu sõjaajaloos“ ning ootavad ettepanekuid ettekanneteks järgmistel teemadel:
  1. sõda ja väikesed riigid: edu ja ebaedu põhjused sõjas suurema ja tugevama vastasega;
  2. väikesed sõjad ja lahinguruumi täitmise probleem: kuidas toimida strateegilise sügavuse puudumisel ja milline operatsioonikontseptsioon sobib väikesele riigile? 
  3. juhtimine ja sõda: millised on parimad meetodid võidu saavutamiseks juhtimisega. Millistes ajaloolistest näidetest võiksime õppida? 
  4. kui palju mõjutab haridus juhiomadusi? 
Ootame 1. juuniks 2020 ettekannete ja paneelide eelkokkuvõtteid (pikkusega kuni 4000 tähemärki) koos elulookirjeldusega inglise või eesti keeles aadressil conference(at)esm.ee ja milhist(at)baltdefcol.org. Ettekannete pikkus on 20 minutit. Ettekannetel põhinevad teadusartiklid avaldame 2021. aastal Eesti sõjaajaloo aastaraamatus. Konverentsi korraldajad katavad ettekannete tegijate reisi- ja majutuskulud. Konverents on Balti kaitsekolledži 11. Balti sõjaajaloo konverents ning samal ajal ka järg Eesti sõjamuuseumi 11. sõjaajaloo konverentsile, mis toimus 2019. aastal Tartus.

Märkus seoses COVID 19-ga: Korraldajad võtavad arvesse, et kõik piirangud ei pruugi olla konverentsi toimumise ajaks tühistatud. Arvestame kõiki Eesti valitsuse korraldusi, mis tulenevad COVID-19 nakkusohust. Korraldajad annavad endast parima konverentsi korraldamisel COVID-19 piirangute tõttu võimalikult tekkivate probleemide õigeaegseks ja tõhusaks lahendamiseks. Teavitame konverentsihuvilisi jooksvalt Eestis ja Tartus kehtivatest piirangutest ning, kui olukord seda nõuab, lükkame ürituse edasi või jätame sel aastal hoopis ära.

Ohvitserid manöövritel Vana Irboska surnuaia juures vaatamas idas asuva Eesti-Vene piiri suunas. Küla asub nüüdseks Venemaal (Eesti Filmiarhiiv)
Eesti Sõjamuuseum - kindral Laidoneri muuseum  
Mõisa tee 1, 74001 Viimsi, Harju maakond


Telefon: +372 621 7410, +372 621 7418; e-post: info(at)esm.ee

Avatud K-P 11-18, sõjatehnika angaar (Vehema tee 1a) maist oktoobrini R-P 11-18
Otsi