Eesti Sõjamuuseum

1941. aasta Eestis: sõjamuuseumi veebi ajaloojoonealune

22. juunil 80 aastat tagasi käivitas Saksamaa operatsiooni Barbarossa ja ründas Nõukogude Liitu. Umbes kolm miljonit Wehrmachti sõdurit alustas marssi ida suunas. Juuli alguseks jõudsid Teise maailmasõja lahingud Eesti pinnale.

Eesti sõjamuuseum avaldab suve vältel ajaloojoonealust „Täna 80 aastat tagasi“, mis jutustab sõjasündmustest Eestis 1941. aasta suvel. Tekste kirjutab sõjamuuseumi teadusosakond. Ühtlasi teeme sellega kummarduse sõjasündmustest rääkinud Valdo Pandi legendaarsele saatesarjale „Täna 25 aastat tagasi“ Eesti Televisioonis aastatel 1966–1970, mis naelutas mitu korda nädalas telerite ette tuhanded vaatajad. 

1941. aasta juuli alguses, 80 aastat tagasi, jõudsid Teise maailmasõja lahingud Eesti pinnale. Hiiglaslike sõjatandrite kõrval oli Eesti üsna tilluke maalapp. Eesti strateegiline tähtsus Saksa-Nõukogude vastasseisus oli palju suurem. See on üks põhjusi, miks erinevalt Lätist ja Leedust, kust Wehrmacht sõja esimese paari nädalaga läbi marssis, võideldi Eesti pinnal 1941. aasta juuli algusest oktoobri lõpuni.

Eesti sõjamuuseum – kindral Laidoneri muuseum alustab veebijoonealusega, mis jutustab sõjasündmustest Eestis 80 aastat tagasi. Jagame selgitusi, tuginedes viimasel paarikümnel aastal kättesaadavaks saanud arhiividokumentidele, aga ka mälestustele ja mõistagi uurimustele. Loodame, et sõjaajaloohuviline saab uusi teadmisi ja huvi korral näpunäiteidki iseseisvaks uurimistööks, kuid leiab mõnikord ka kinnituse ka juba ammu teada olevale. Sari valmistab ühtlasi ette 21. ja 22. septembril 2021 Tartu ülikooli raamatukogus ja veebis toimuvat Balti sõjaajaloo aastakonverentsi "Sõjasuvi 1941 Baltimaades: poolte eesmärgid, strateegia ja operatsioonid ning tulemused ja tagajärjed", mida sõjamuuseum korraldab koostöös Balti kaitsekolledžiga.

1941. aastast Eestis on kirjutatud palju. Osa raamatuid võitjate, teine osa kaotajate ja kolmas sõja jalgu jäänute vaatepunktist. On neid, mis õigustavad, neid mis süüdistavad, kuid enamasti need, mis väidavad, et meie omad ajasid õiget asja. Aja voolu üldteada puuduste kõrval on 80 aasta möödumisel voorusigi. Lõpuks on kadunud ideoloogilised piirangud, mis kammitsesid enamikku varem kirjutatust, ning teispoolsusse on hääbunud ka asjaosaliste vastanduv debatt. See-eest on kättesaadav suur hulk autentseid dokumente, osa neist digiteerituna internetis, mis võivad jääda sõjaajaloohuvilisele sellegipoolest kättesaamatuks, sest vene ja saksa keele oskus ei ole väga levinud. Siin tuleb sõjamuuseum ajaloohuvilisele appi: viitame, osundame, refereerime ja tsiteerime. Arvamusedki pole kuhugi kadunud: neid kannavad mälestused käsikirjade, raamatute ja teiste salvestustena. Piirid seab ainult valitud vorm ja ajaloohuvilise vastuvõtuvõime. On ju dokumente ja mälestusi kümneid tuhandeid lehekülgi ja fotosidki loeme vähemalt sadades. Lisaks lugude jutustamisele tahame pakkuda ka süsteemset ajalooteavet.

Valdo Pant Eesti Televisiooni saatesarjas "Täna 25 aastat tagasi". PTM F 174:78/F6-215, Karilatsi Vabaõhumuuseum 
Eesti sõjamuuseumi toetusel valmis mõne aasta eest Youtube kanalis Ajalugu Oskariga ka kaardipõhine ülevaade Teine maailmasõda Eestis: 1941

Toomas Hiio
Eesti sõjamuuseumi teadusdirektor

Eesti Sõjamuuseum - kindral Laidoneri muuseum  
Mõisa tee 1, 74001 Viimsi, Harju maakond


Telefon: +372 621 7410, +372 621 7418; e-post: info(at)esm.ee

Avatud K-P 11-18, sõjatehnika angaar (Vehema tee 1a) maist oktoobrini R-P 11-18
Otsi