Eesti Sõjamuuseum

Patarei

Patarei


Patarei kuulub ülimalt stiilipuhtana säilinud klassitsistliku kaitserajatisena kogu Euroopa arhitektuuripärandisse. Samas on tegemist Eesti Vabariigi märtrite vastupanu võimsa sümboliga, kommunismi- ja natsismiohvrite mälestusmärgiga.

Patarei vangla. Foto: Merike Kens
Berliini müür oli demokraatliku Lääne ja totalitaarse Ida eraldatuse sümboliks ligi 40 aastat. Patarei kannab Eestis eestlaste jaoks sarnast sõnumit. Asudes otse mere ääres, kus Lääs oli peaaegu et nägemiskaugusel, oli see siiski sünge totalitaarse võimu sümbol. Veel 1990ndatel oli Patarei kasutusel vanglana, kus hoiti ka poliitilisi vange. Muuhulgas on Patarei vanglas on karistust kandnud kahekordne peaminister ja riigivanem Jaan Tõnisson (kes tõenäoliselt seal nõukogude korra ajal maha lasti) kui ka Nobeli preemia nominent Jaan Kross (istus Patareis kinni nii natsistliku kui ka kommunistliku režiimi ajal). Säilitades Patareid, säilitame ja mälestame me kommunismi- ja natsismi ohvreid Eestis.

2015. aastal viis Eesti Sõjamuuseum – Kindral Laidoneri Muusem ellu projekti „Preserving memories about and of the victims of Soviet and Nazi crimes imprisoned in Patarei Merekindlus“.

Projekti käigus viiakse läbi teemaarutelusid, seminare ja konverents, mille käigus eksperdid ja teised huvitatud osapooled saavad jagada oma arvamust sellest, kuidas Patareid ning Patarei ajalugu kõige paremini säilitada. Arutelude tulemused panustavad otseselt Patarei arengukava kaasajastamisse. 

Samuti valmib projekti käigus ca 25 minuti pikkune film Patareist,seal vangis olnud inimestest ja selle tähendusest meile. Film valmib eesti, inglise, saksa ja vene keeles ning on vabalt näidatav erinevatele huvigruppidele (sh näiteks koolid).

28. mail 2015 toimusid Patarei vangla seminarisaalis mõttetalgud, kus tehti ülevaade Patarei ajaloost ning võimalikest tulevikurakendustest. 25. augustil 2015 toimus Patarei vangla katlamajas konverents "Patarei ärkab ellu," mille käigus said erinevad eksperdid sõna oma nägemuse esitamiseks Patarei tulevikust. Konverents lõppes kärajatega Patarei võimalike tulevikuvisioonide teemal, kus igaühel oli võimalus sõna saada ja kaasa rääkida. Projekti lõpuakord toimus 19. jaanuaril 2016, kui sõnastati seminari käigus edasine tegevusplaan ning esilinastus projekti käigus valminud film "Patarei ärkab ellu". Filmi saab näha siit.


Eesti Sõjamuuseum töötab selle nimel, et Patarei vanglast saab tulevikus multifunktsionaalne muuseumide kompleks ja külastuskeskus.

Projekti partneriteks on Eesti Muinsuskaitse selts, Sotamuseo (Soome), The Baltic Initative and Network (Taani), kes panustavad projekti oma ekspertiisiga ning aitavad leida filmi jaoks natsismi ja kommunismi ohvreid ning nende lähedasi.

Projektitegevuste ülevaade on leitav siit.

Projekti kaasrahastatakse Euroopa Liidu programmist „Kodanike Euroopa.“

Eesti Sõjamuuseum - kindral Laidoneri muuseum  Mõisa tee 1, 74001 Viimsi, Harju maakond
Telefon: +372 621 7410 / 621 7418  E-post: info@esm.ee
Avatud K-P 11-18, sõjatehnika angaar (Vehema tee 1) maist oktoobrini R-P 11-18
Otsi