Eesti Sõjamuuseum

Esimene maailmasõda ja Vabadussõda

Esimesse maailmasõja ajal mobiliseeriti Vene armeesse või läks sinna vabatahtlikult umbes 100 000 Eestist pärit sõdurit ja ohvitseri. 1918. aastal võitles Eestist pärit baltisakslasi ka Saksa armees.

Enne 1917. aastat lahingud Eesti pinnale ei jõudnud. 1917. aasta sügisel vallutas Saksa armee tõsisema vastupanuta Saare- ja Muhumaa. 1918. aasta veebruaris okupeerisid sakslased kogu Eesti. Samal ajal väljakuulutatud Eesti Vabariiki nad ei tunnustanud. Märtsis sõlmiti Brest-Litovskis Saksamaa ja Nõukogude Venemaa rahuleping, mis lõpetas sõja idarindel.

1918. aasta novembris puhkes Saksamaal revolutsioon, keiser kukutati ja uus Saksa valitsus sõlmis läänerindel Compiègne'i vaherahu, mis lõpetas I maailmasõja. Saksamaa tunnustas de facto Eesti Vabriiki, viis okupatsiooniväed Eestist välja ja andis võimu üle Eesti valitsusele.

1917. aastal formeeriti Venemaa ajutise valitsuse loal Vene armee eesti rahvusväeosad. 1918. aasta alguses koosnesid need diviisi juhatusest, neljast jalaväepolgust ning ratsa- ja suurtükiväest. Saksa okupatsioonivõimud saatsid rahvusväeosad laiali. 1918. aasta novembris kutsus Eesti valitsus eesti polgud jälle kokku ja neist sai loodava Eesti kaitseväe tuumik.

1918. aasta novembri lõpus alustas Punaarmee pealetungi, et vallutada tagasi endised Vene keisririigi alad ja Euroopasse tungida. Kiiruga koondatud Eesti kaitsevägi astus Punaarmeele vastu. Algas Vabadussõda. Punaarmee tõrjuti 1919. aasta alguseks Eestist välja. 1920. aasta veebruaris sõlmisid Nõukogude Venemaa ja Eesti Vabariik Tartu rahulepingu. 1921. aastal võeti Eesti täieõigusliku liikmena Rahvasteliidu liikmeks.

Vabadussõjas võitlesid Eesti kaitseväes eestlaste kõrval teisedki siinsed rahvad: venelased, baltisakslased, rootslased, juudid ja ingerlased. Sõdurivormi kandsid ka mõned naised. Eestit toetas Briti laevastik ja Vene valgekaartlaste üksused, samuti soome, rootsi ja taani vabatahtlikud.

Ekspositsioon kajastab võitlusi Vabadussõja rinnetel, relvi, sõjatandrit ja -propagandat. Lavastuses on esindatud nii Eesti sõjaväelased kui ka vaenlased: punaarmeelane ja Landeswehri sõdur. 
Eesti Sõjamuuseum - kindral Laidoneri muuseum  Mõisa tee 1, 74001 Viimsi, Harju maakond
Telefon: +372 621 7410 / 621 7418  E-post: info@esm.ee
Avatud K-P 11-18, sõjatehnika angaar (Vehema tee 1) maist oktoobrini R-P 11-18
Otsi