Eesti Sõjamuuseum

Eesti sõjamuuseumis on alates 2017. aasta kevadest avatud püsinäitus Eesti kaitseväe vormidest, mis olid kasutusel alates 1917. aastast kuni Eesti okupeerimiseni 1940. aastal.         Näitusel on väljas 14 ajaloolist vormi, millest vaid kaks on koopiad. Lisaks vormidele on näitusel esitletud Eesti kaitseväe vormielemendid, sõjaväe üksuste tunnusmärgid ja väeosade lippude kavandid.

Eesti kaitseväe vormi lugu sai alguse Eesti rahvusväeosade moodustamisega Vene tsaariarmees 1917. a kevadel. Sama aasta novembris valmis esimene Eesti rahvaväe eraldusmärkide kirjeldus, mis kinnitati 1918. a märtsis. Saksa okupatsioonivõimud saatsid 1918. a aprillis Eesti rahvusväeosad laiali, kuid juba novembris loodi Eesti rahvavägi. 28. novembril algas Vabadussõda ja Eestis kuulutati välja sundmobilisatsioon. Kuna Vabadussõja alguses ei olnud Eesti sõduritel veel ühtset vormiriietust, kandsid mehed Vene tsaariarmee vormi, selle puudumisel omi vammuseid. Mõlemal puhul kasutati samu eraldusmärke – viieharulist mütsimärki ja sinimustvalget linti käisel.

1919. aasta märtsis kinnitati Eesti rahvaväe vormi ja eraldusmärkide kirjeldus, kuid tänu liitlaste poolt Eesti üksustele saadetud varustusele leidub Vabadussõjas kantud vormide hulgas nii USA kui Suurbritannia tolleaegseid vormiriideid.

1920. a Eesti kaitseväe vorm muutus – senise pruunikashalli kanga asemele tuli khakivärvi vormikangas. Täielikult uuendatud vormi kirjeldus kinnitati 1924. aasta jaanuaris. Toonase sõjaministri Ado Anderkopi järgi hakati seda kutsuma Anderkopi vormiks. Kaks aastat hiljem vormi taas muudeti ning see jäi mõningate muudatustega kasutusele kümneks aastaks.

Uus ja ühtlasi viimane sõjaeelne vormikirjeldus kehtestati 1936. aastal. Pärast Eesti okupeerimist 1940. aastal kandsid Punaarmeesse üle võetud Eesti sõdurid ja ohvitserid esialgu veel Eesti sõjaväe vormi, kuid sellele kinnitati Punaarmee eraldusmärgid.

II maailmasõja ajal kandsid Eesti kaitseväe vormi Saksa relvajõudude koosseisus moodustatud eesti pataljonide ja Omakaitse ohvitserid ja allohvitserid, kuid peagi vahetati need Wehrmachti, Saksa politsei või Relva-SS-i mundrite vastu. 1942. aastal formeeritud Punaarmee Eesti laskurdiviisid kandsid Punaarmee mundrit. Eesti vormi lugu katkes 51 aastaks.

Eesti Sõjamuuseum - kindral Laidoneri muuseum  Mõisa tee 1, 74001 Viimsi, Harju maakond
Telefon: +372 621 7410 / 621 7418  E-post: info(at)esm.ee
Avatud K-P 11-18, sõjatehnika angaar (Vehema tee 1a) maist oktoobrini R-P 11-18
Otsi